:format(webp)/nginx/o/2017/11/23/7338815t1h9eca.jpg)
Youtube’i populaatreaduslikus videos selgitatakse, mis hüpoteetiliselt võib juhtuda, kui meie planeedi praegused seitse miljardit elanikku teoreetiliselt korraga hüppaksid.
Video: mis juhtub kui kogu Maa elanikkond korraga hüppaks?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui igaüks hüppaks omas kodus ja erineval ajal, mida kindlasti iagpäevaelus ette tuleb, siis ei juhtuks mitte midagi märkimisväärset. Seda isegi siis kui terve päev hüpata.
Kui aga koguda maailma elanikkond samasse paika ja panna nad seal hüppama, siis on mõju väidetavalt tuntav ja nähtav.
:format(webp)/nginx/o/2017/11/23/7338819t1h0a41.jpg)
Kuid see toob kaasa ülerahvastatuse, mis nõuab samuti lahendamist. Ühte kohta kogunenud inimesed võivad «paljuneda nagu küülikud» ning üsna varsti seisame silmitsi toidupuudusega. Tegelikkuses ei ole see arv siiski väga suur, need inimesed mahuksid teoreetiliselt ära näiteks Moskvasse või Los Angelesse. Seega ei tekiks ruumipuudust.
Teoorias võiks seitse miljardit inimest koguda hiiglaslikule platvormile, mis asub pinnast ühe meetri kõrgusel ja sellel teevad nad koos hüppe. Mis juhtub?
:format(webp)/nginx/o/2017/11/23/7338805t1h9123.jpg)
Hüpoteesi kohaselt mõjutaks hüpe nii hüppajaid kui meie planeeti märgatavalt. Tekib suures koguses energiat, mis raputab hüppajad läbi ja mõjutab keskkonda. Sellega kaasneb umbes 200-detsibelline heli, mida saab võrrelda teatud lennukite tekitatud heliga, kuid see heli on valjem. Näiteks ülehelikiirusel lendav lennuk tekitab 160-detsibellise heli.
Inimese tervisele mõjub juba väga halvasti 130-detsibelline heli, üle selle tekitab mitmesuguseid vigastusi ja 200-detsibellise heli puhul lähevad kõrvatrummid katki ja ajus tekivad verejooksud, tuues kaasa surma.
:format(webp)/nginx/o/2017/11/23/7338817t1hc5ec.jpg)
Oletame, et pärast hüpet olete lihtsalt kurt, kuid jääte ellu. Kuid see õnn kestab lühikest aega, sest hüpe on mõjutanud Maad, sest tekib 30 meetri kõrgune tsunami, mis pühib oma teelt nii mõndagi. Tekivad maavärinad ja vulkaanid hakkavad purskama, kuna hüpe mõjutas maalaamasid. Suur osa infrastruktuurist hävineb, tekib nälg ja võitlus ellujäämise eest.
:format(webp)/nginx/o/2017/11/23/7338811t1h1e14.jpg)
Maailmalõpp on kohal ja seega tuleks leida mõni teine planeet, kus elada.
Tegelikult ei juhtu seitsme miljardi inimese korraga hüppamisest mitte midagi, hüppajad jäävad ellu ja looduskatastroofe ei teki.
Meie planeet eksitseerib oma hea ja halvaga edasi ning inimkonna arvukus kasvab. Teadlaste prognooside kohaselt kerkib maailma rahva arv 2030. aastaks 8,5 miljardini.