Uurimine viitab, et Katrin Lust tungis kassivabrikust lugu tehes ebaseaduslikult korterisse

Katrin Lust Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht

Kuna «Kuuuurija» saatejuht avaldas 21. novembril sotsiaalmeedias enda arvamuse käimasoleva kriminaalmenetluse kohta, mis on praeguseks kajastamist leidnud ka mitmes online-kanalis, peab prokuratuur vajalikuks selgitada, mis põhjusel edastati politsei poolt 21. novembril Katrin Lustile kutse ülekuulamisele ilmumiseks.

Nimelt selle aasta oktoobris teleloo tegemise eesmärgil sisenes saate «Kuuuurija» võttegrupp ajakirjandusliku eksperimendi käigus ühte Tallinnas asuvasse korterisse. Kohapeal tekkis korteri kasutajate ja võttegrupi vahel konflikt. Sündmuskohale kutsuti politseipatrull. Mõlemad osapooled süüdistasid teineteist erinevat laadi süütegudes: ründamises, füüsilises vägivallas, ebaseaduslikus sissetungimises jt.
Täpsemate ajaolude väljaselgitamiseks alustas politsei kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb kehalist väärkohtlemist. Tänaseks on selle kriminaalasja raames kahtlustatavana üle kuulatud korteri kasutajad, 34-aastane naine ja 36-aastane mees.
Lisaks sellele on uurimise käigus kogutud andmed, mis viitavad kõnealusesse korterisse ebaseaduslikule sissetungimisele. Asjaolude selgitamiseks on tekkinud vajadus saate võttegrupi liikmed menetluse raames üle kuulata ning politsei on nendega ühendust võtnud, kutsudes isikud politseijaoskonda. Prokuratuur rõhutab, et uurimine on veel pooleli ning vähimaidki järeldusi teha on ennatlik ega ole kohane.

Lisaks sellele  rõhutame, et Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed sõltumata rahvusest, soost, varalisest või sotsiaalsest seisundist või muudest asjaoludest. Riigil õiguste ja vabaduste garandina on seaduslik kohustus tagada igaühe õiguste ja vabaduste kaitse. Õigus eraelu ning kodu puutumatusele tagab põhiseadus igaühele. Põhiseadus keelab tungida kellegi eluruumi, valdusse ega töökohta välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel. Ajakirjanikul põhiõiguste kandjana lasub sarnaselt kõigi isikutega kohustus austada teiste isikute põhiõigusi ning lähtuda seadustest. Võimaliku õigusrikkumise ilmnemisel on riik kohustatud selgitama toimunu asjaolud, asjaomastel isikutel on kohustus alluda menetlusele.