:format(webp)/nginx/o/2017/11/22/7334461t1h8b22.jpg)
Kinnitamata andmetel on Venemaal NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee ehk KGB dokumentide arhiivis ka saladokumendid selle kohta, kuhu peitis viimane keiser Nikolai II oma kulla, mille väidetav väärtus on praegu umbes 30 - 60 miljonit eurot.
Video: kus asub Vene viimase keisri Nikolai II peidetud kuld?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Briti meedia teatas viitega nüüd avalikustatud KGB dokumentidele, et keiser Nikolai II peitis oma vara Siberisse Trans-Siberi raudtee lähedusse kui teda ja ta pere 1917. aastal Tobolskisse transporditi.
:format(webp)/nginx/o/2017/11/22/7334453t1h8cc3.jpg)
Väidetavalt on tegemist viie kotitäie kulla ja vääriskividega, mis asuvad pealinnast Moskvast 3544 kilomeetri kaugusel idas.
KGB dokumentides on kirjas, et Nikolai II palus ühel oma sõdurist kaaskondlasel aidata tal vara raudtee lähedale matta.
Tegemist oli Karl Purroki nimelise valgekaartlasest sõduriga, kelle andmetel on keisri vara maetud umbes 2,5 meetri sügavusse auku, mis on lähimast raudteejaamast viie kilomeetri kaugusel.
«Keisril oli Siberisse viimisel kaasas palju väärtuslikku, mida tema ja ta pere peitis, et punased seda ära ei võtaks. Nad lootsid, et jäävad ellu ja saavad kas Euroopas või Ameerikas selle vara abil uut elu alustada,» selgitab sõdur KGB dokumendis.
Valgekaartlane Purrok langes punaste kätte ja ta vangistati, kuid kui ta mitu aastat hiljem läks vara otsima, siis ta ei leidnud seda.
Nikolai II pidi troonist loobuma 2. märtsil 1917, andes keisrivõimu üle oma vennale Mihhailile, kes sellest loobus. Sellega lõppes 304 aastat kestnud Romanovite dünastia võim.
:format(webp)/nginx/o/2017/11/22/7334455t1hf67c.jpg)
Petrogradi revolutsiooninõukogu lasi Nikolai II ja ta pere 7. märtsil 1917 arreteerida. Neid hoti kuni 14. augustini 1917 Tsarskoje Tselos Aleksandri palees. Sealt edasi saadeti nad Tobolskisse, kus nad olid ka oktoobripöörde ajal.
:format(webp)/nginx/o/2017/11/22/7334451t1h566d.jpg)
Kevadel 1918 toimetati Nikolai II koos perekonnaga Jekaterinburgi. Uurali oblastinõukogu langetas otsuse keiser ja ta pere hukata, kuna kardeti, et valgekaartlased tulevad neid vabstama.
:format(webp)/nginx/o/2017/11/22/7334457t1h36f9.jpg)
17. juulil 1918 kell 2.30 hukati Nikolai II, tema naine Aleksandra Fjodorovna ning nende viis last, 13-aastane troonipärija Aleksei, tütred Olga, Tatjana, Maria ja Anastasia. Lisaks hukkusid keisriperekonna kolm teenijat ja arst. Hukkamine pandi toime Jekaterinburgis Ipatejevi maja keldris. Pärast nende hukkamist hakkasid liikuma jutud peidetud vara kohta, kuid aardeküttidel ei õnnestunud seda leida.
:format(webp)/nginx/o/2017/11/22/7334459t1h7cb4.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/11/22/7334463t1h2a61.jpg)
Tsaari perekonna säilmed leiti 1990. aastate lõpul ja DNA-test kinnitas, et tegemist on nendega. Venemaa kõrgema kohtu otsusega viimase keisri perekond rehabiliteeriti ning nende säilmed maeti Peterburi Peeter-Pauli katedraali. Venemaa õigeusukirik kuulutas nad pühakuteks.