Eurolaulu Raadio

Pildid ja video: Prantsuse kuulsast Cluny kloostrist leiti keskajal peidetud varandus

Prantsuse arheoloogid leidsid septembris-oktoobris Saône-et-Loire’i departemangus asuva kuulsa Cluny kloostri aladel väljakaevamisi tehes keskajal peidetud varanduse, mis koosneb 2200 hõbedast dinaarist ja oboolist, 21 kulddinaarist, kullast pitsatsõrmusest ja veel paarist kullast objektist.

Arheoloogide sõnul ei ole nad Saône-et-Loire’i piirkonnast varem nii palju hõbemünte korraga leidnud, edastab ancient-origins.net.

Samuti ei ole leitud sealsetest teistest kloostritest kuldaaret, milles on niipalju erinevaid münte.

Leiu tegid Lyoni ülikooli arheoloogid Anne Baudi ja Anne Flammin koos üheksa üliõpilase ja Vahemere uuringute instituudi teadlase Jean Pouilloux’ga.

Bourgogne-Franche-Comté piirkonna kultuuriamet andis ajaloolises Cluny kloostris loa väljakaevamisteks augustis. Need algasid septembri keskel ja kestsid oktoobri lõpuni.

Arheoloogide sõnul oli Cluny kloostril oma müntla ja nüüdse leiu seas on kümneid seal valmistatud münte, mis pärinevad 12. sajandist.

Prantsusmaa Cluny kloostrist leiti peidetud aare

FOTO: ANNE BAUD/AFP/Scanpix

21 leitud kuldmünti pärinevad Hispaaniast ja Marokost, need on valmistatud ajavahemikul 1121 – 1131. Marokos ja Ibeerias valitses siis Almoraviidide dünastia emiir Ali ibn Yusuf (1106 – 1143)

Kuldsel pitsatsõrmusel on jumalakujutis ja ka see pärineb 12. sajandist. Veel on leidude hulgas kullast leht, mis kaalub 24 grammi ning ümar kuldne ese, mille otstarve on teadmata.

Prantsusmaa Cluny kloostrist leiti peidetud aare

FOTO: ANNE BAUD/AFP/Scanpix

Cluny klooster oli keskajal Lääne-Euroopa üks tähtsamaid ja suuremaid kloostreid, kust sai alguse Cluny reformiliikumine. Selle liikumise tulemusena allutati klooster otse paavstile ja lõppes kloostri sõltuvus maaomanikust. Samuti pandi alus rüütliseisusele ja ideele, et Püha Maa tuleb vabastada ehk ristisõdadele.

Prantsusmaa Cluny kloostrist leiti peidetud aare

FOTO: ANNE BAUD/AFP/Scanpix

Arheoloogide teatel oli Cluny klooster väga jõukas, kuid ei ole teada, kellele nüüd leitud vara kuulus ja kes selle klootrisse peitis. Leiu juures ei ole ühtegi märki, mis viitaks, kas see oli Cluny üldine omand, kuulus see abtile või oli see mõne aadlikust munga omand.

Prantsusmaa Cluny kloostrist leiti peidetud aare

FOTO: ANNE BAUD/AFP/Scanpix

Kuna kloostrid tegutsesid keskajal ka hotellina, pakkudes jõukatele teelistele öömaja ja süüa, siis võis see ka mõne aadlimehe vara olla. Siis on küsimuseks, et miks ta selle sinna jättis.

Arheoloogide sõnul on nende jaoks mõistatuseks, kes tõi Hispaaniast ja Marokost pärit mündid Prantsusmaale Clunysse.

Leid tehti kloostris paigast, kus oli  sajandeid tagasi mingi hoone, kuid ei ole teada, milline see välja nägi. Keskaegsete jooniste kohaselt võis seal kunagi olla infirmaarium ehk haigete põetamise koht. 

Prantsusmaa Cluny kloostrist leiti peidetud aare

FOTO: ANNE BAUD/AFP/Scanpix

Cluny benediktiini klooster asutati 910. aastal ja 11. sajandil tekkis Cluny juhtimisel Euroopa kloostrite kongregatsioon.

Cluny andis aadlikele haridust, veel tegeldi teaduse, poliitika ja kuningate nõustamisega. Tegemist oli omas ajas väga jõuka kloostriga. 

1100. aasta paiku pidi Cluny oma juhtpositsioonist loobuma tsistertslaste ordu kasuks, kuid püsis võimsa orduliiduna kuni Prantsuse revolutsioonini 1789.

Benediktiinlaste Clunyd kritiseeriti liigse rikkuse, pillamise ja ilmalike tavade tõttu, tsistertslased seevastu seadsid eesmärgiks kogu ordu vaesuse. 

Prantsusmaa Cluny kloostrist leiti peidetud aare. Kloostrikiriku võlvlagi

FOTO: ANNE BAUD/AFP/Scanpix

Prantsusmaa Cluny kloostrist leiti peidetud aare. Pildil kloostrikiriku krutsifiks

FOTO: ANNE BAUD/AFP/Scanpix