/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/11/21/7330751t1hb6ba.jpg)
«Radar» viibis kaks päeva Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskuses ning suhtles kõigi seal ravil oleva 27 mehega, kes on karmi sõltuvuse tõttu väga lähedal surmale olnud.
Kaks päeva Sillamäe narkokeskuses: 9-aastaselt kanep, 15-aastaselt juba heroiin ja fentanüül
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/11/21/7330755t1hf631.jpg)
«Olin 8-aastane. Ei, 9. Siis pakuti mulle kanepit. Suitsetasin seda ja leidsin, et just seda olengi otsinud,» meenutab Aleksandr tänases Radaris ja lisab, et oli keeruline ja isegi ohtlik leida raha narkootikumide ostmiseks. Tal oli selle tõttu pidevalt kokkupuuteid politseiga: «15-aastasena pandi mind vangi.»
«Ja kui ma siis kooli lõpetasin, siis ma olin 16, siis juba proovisin heroiini, see hakkas mulle kohe meeldima. Ma leidsin, et see andis mulle sellise vabaduse, tiivad. Nagu see reklaam, Red Bull annab tiivad, mulle andis see heroiin tiivad. Mõttekaaslasi oli, sõbrad, tuttavad, ümberringi kõik, kellega ma üles kasvasin, kõik nagu tarvitasid. Tollel ajal oli see moodne,» räägib tänases «Radaris» Margus, kuidas ta heroiinitarbimine arenes narkosõltuvuseks kolme kuuga.
«Mulle tundus, et surm seisab juba ukse peal: «Saša, ma tulin sulle järele!» See oli väga hirmus, aga kui seda poleks olnud, siis ma praegu siin teiega ei räägiks. Mind oleks leitud kusagilt bussipeatusest. Nagu praegu paljusid,» räägib teine narkomaan Aleksandr.
Kuidas saab narkomaania pea alati alguse lapsepõlvest, kui noorelt alustatakse kanepiga ning kui ruttu viib sõltuvus surmava heroiinini, vaata täna õhtul kell 20 algavas Kanal 2 saatest «Radar».