Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Poliitik Sarah Palin võib ahistajat tulistada

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Sarah Palin
Sarah Palin Foto: David Zalubowski/AP/Scanpix

Kristlasest Ameerika poliitik, endine Alaska kuberner Sarah Palin nentis, et teda  kui teada-tuntud tulirelva kandjat pole seksuaalselt ahistada püütud, vahendab Telegraph.

Uudistekanal MSNBC küsis poliitikult läinud nädalal, kas tema kui ambitsioonikas avaliku elu tegelasest naisterahvas on kunagi töökohal ahistamist kogenud.

Proua Palin vastas: «Teate, nii suur hulk inimesi on sellega juba kursis, et olen relvakandja – nii et ma ei usu, et seal kusagil liigub ringi väga palju isikuid, kes sooviksid minuga jamada.»

Palin on oma relva kandmisest meediaga rääkinud mitmeid kordi. Ta on öelnud, et õigustab ja toetab relvade kandmist.

Poliitik ütles, et mõistab seksuaalse ahistamise igal juhul hukka. Ta lisas, et tegu on tõsise teemaga, mida pole vaja kuidagi pehmendada.

«Naistel on seetõttu tööl keeruline. Liiga kaua on mehed arvanud, et nad võivad naisi ahistades neid pisendada ja sellest ikkagi puhtalt pääseda.»

Palin kõneles ahistamise teemal vahetult pärast seda, kui raadiojaama KABC töötaja Leeann Tweeden süüdistas senaator Al Frankenit seksuaalses väärkäitumises.

Franken oli enne poliitikasse minemist populaarse komöödiasaate Saturday Night Live juht. Ühtlasi on ta esimene senaator, kel tuleb sellistele dokumenteeritud süüdistustele vastu astuda.

Franken olevat püüdnud sundida toona shows kaasa löönud ohvrit end suudlema, surudes oma keelt talle suhu.

Lisaks olevat Franken katsunud show 2006. aastal toimunud Afganistani turnee ajal naise rindu, kui too magas.

Ohvril on sellest stseenist ette näidata foto.

Kõne all olevad sündmused juhtusid enne, kui mehe poliitikakarjäär hoo sisse sai.

Franken on pärast loo ilmsikstulekut vabandanud, kuigi tema enda sõnul olukorda teisiti mäletab.

Tagasi üles