Olivier Levasseur oli 18. sajandi esimesel poolel tegutsenud prantslasest piraat, kes jättis endast päranduseks krüptogrammi, milles võib olla viide ta peidetud aardele ja selle asukohale.
Kas prantsuse 18. sajandi piraadi Olivier Levasseuri krüptogramm viitab ta peidetud aarde asukohale? (3)
Enne oma hukkamist Prantsuse võimude poolt kirjutas piraat salakirja, mida on üritatud juba mitu sajandit lahti murda, kuid seni ei ole see õnnestunud, edastab ancient-oringins.net.
Ajalooallikate andmetel sündis Olivier Levasseur 17. sajandi lõpul, millalgi ajavahemikul 1688 – 1690 Prantsusmaal Calais’s jõuka kodanlase perekonnas, saades oma aja kohta hea hariduse. Temast sai Prantsuse laevastiku ohvitser, kes osales Hispaania pärilussõjas (1701 – 1714).
Hispaania pärilussõja põhjustas Saksa-Rooma keisri Leopold I ja Prantsusmaa kuninga Louis XIV vaheline vastuolu küsimuses, kes peaks saama Hispaania troonile pärast viimase Habsburgide soost Hispaania kuninga, järglasteta Carlos II surma.
Ta sai Prantsuse kuningalt Louis XIV dokumendi, niinimetatud lettre de marque’i, mille alusel oli tal õigus vaenlaste aluseid rünnata ja vallutada ning nende meeskondi Prantsuse kohtu ette tuua. Lisaks tegi kuningas ta markiiks.
Väidetavalt pidi Levasseur hakkama kandma silmaklappi, kuna ühes sellises merelahingus kaotas ta silma. Igatahes oli see prantslane üks neid, kes populariseeris silmaklappe, mida 18. – 19. sajandil kandsid paljud piraadid, ka need, kellele silmaklappi vaja ei olnud.
Pärast sõdimise lõppu ei tahtnud Levasseur harjumuspärasest tegevusest, mis talle kenasti sisse tõi loobuda ja temast sai piraat.
Ta asus Bahamale Nassausse, kus tema ümber kogunes gäng mereröövleid, kelle juhiks ta sai. Ta kaasagesete sõnul oli tegemist üsna julma ja merel karastunud mehega, kes vaenlastele armu ei andnud.
1716. aasta alguses oli ta piraadialuse Postillion kapten ning ta tegi koostööd teiste piraatidega nagu britid Samuel Bellamy ja Benjamin Hornigold. Hiljem oli ta gäng nii suureks paisunud, et ta loobus koostööst nende kahega.
1718. aastal pääses Levasseur vaevu Ida-Kariibi merel La Blanquilla saare lähedal langemast Briti kuningliku mereväe kätte. Levasseuri laeva jahtis siis HMS Scarborough, mille kapten oli Francis Hume.
Levasseur kaotas oma aluse ja eluga pääsenud meeskonnaliikmed põgenesid väikelaevaga. Nad jõudsid Lääne-Aafrika rannikule ja jätkasid piraatlust sealsetes vetes.
Nad kaaperdasid mitmeid laevu ning dokumentide kohaselt sai Levasseurist taas oma piraadilaeva kapten 1719.
Lääne-Aafrikas lõi ta käed seal varasemast tegutsenud piraatide Howell Davise, Thomas Cocklyni, John Taylori ja Edward Englandiga.
1721. aastal langes Levasseuri ja Taylori saagiks Portugali aardelaev Nossa Senhora della Cabo, mis sõitis tormi tõttu madalikule.
Laeva pardal oli nii Goa piiskopi kui Indias asuvate Portugali alade asekuninga vara. Ajaloolaste andmetel langes piraatide kätte väga suur varandus, mille väärtus tänapäeval on mitu miljonit dollarit.
Kirjanik Robert Louis Stevenson kirjeldab seda juhtumit oma romaanis «Aarete saar» Pika John Silveri suu läbi, kes mainib seda.
Paar aastat hiljem ostis Levasseur maja India ookeanis asuvatel Seišellidel, jutides piraatlust sealt. Prantsuse võimuesindajad tabasid piraadi 1730. aastal Madagaskaril ning tõid ta Réunioni saarele Saint-Denisi, kus ta kohtu alla anti ja kohtu otsuse kohaselt 7. juulil 1730 piraatluse eest üles poodi.
Legendi kohaselt oli kuulus piraat enne hukkamist kirjutanud salakirja ja visanud selle juba tapalaval olles, silmus ümber kaela, ta hukkamist vaatama tulnud rahva sekka. Ta olevat hüüdnud, et ta varandus kuulub sellele, kes salakirja dešifreerib ja selle abil varanduse üles leiab.
Levasseuri krüptogrammist on alles mitmeid koopiaid, kuid seda salakirjutist ei ole suudetud lugeda.
Prantsuse küptogrammide ekspertide sõnul üritas kuulus piraat oma viimases kirjas varanduse otsijaid segadusse ajada. Ta krüptogrammis on tegelikult kaks kirjutist, millest üks ei tähenda midagi, see on jälgede segamiseks. Teine aga on tõeline, koosnedes 17-realisest salakirjast. Levasseuril oli oma tähestik, milles märgid asendasid tähti.
Prantsuse mereajaloolane Charles Bourrel de la Roncière avaldas 1934. aastal raamatu «Le Flibustier Mysterieux», milles ta enda väite kohaselt suutis piraadi salakirja lahti murda, kuid selles kaheldakse.
Aardeküttide arvates on Levasseuri aare kuskil Kariibi mere saare koopas või Seišellidel.