Raamat: KGBle pakkus Donald Trump huvi juba 1970. aastatel

Donald ja Ivana Trump

FOTO: SWERZEY/AFP/Scanpix

Briti ajakirjanik Luke Harding avaldas raamatu, millest ilmneb, et NSV Liidu Riiklik Julgeoleku Komitee ehk KGB tundis juba 1970. aastatel suurt huvi ameeriklasest miljardäri Donald Trumpi vastu.

Trump külastas esmakordselt Moskvat 1987. aastal ning nõukogude agendid jälgisid siis teda, kuulates pealt nii hotellitoas toimuvat kui ka telefonikõnesid, edastab Daily Mail.

Harding lahkab oma teoses «Collusion», et kust sai Trumpi ja Venemaa salasuhe alguse.

Hardingi andmetel hakkas KGB regulaarselt Trumpi kohta infot koguma 1977. aastal, kui Trump abiellus 28-aastase Tšehhoslovakkia päritolu modelli Ivana Zelníčkovága.

Donald ja Ivana Trump

FOTO: © Mike Blake / Reuters/REUTERS/scanpix

Raamatu kohaselt tundis nõukogude luure esmalt huvi tšehhitari vastu, kuna tegemist oli idabloki riigist läände läinud naisega. Modelli jälgisid nii Tšehhoslovakkia, USA kui Nõukogude Liidu luure.

Donald ja Ivana Trump

FOTO: SWERZEY/AFP/Scanpix

Tšehhis 2016. aastal avalikustatud luuredokumentide kohaselt jälgis Tšehhoslovakkia luure ameeriklasest miljardäri Trumpi ja ta naise elu. Nendega tegelenud agentide koodnimed olid Al Jarza ja Lubos.

Agendid lugesid läbi kõik Ivanka poolt oma isale Milošile Tšehhoslovakkiasse saadetud kirjad. Teada on ka see, et Tšehhoslovakkia luure jagas Ivana Trumpi kohta käivat infot Nõukogude Liidu KGBga.

Ivana Trump

FOTO: AP/SCANPIX

Hardingi raamatu kohaselt oli Trump Nõukogude Liidu silmis 1987. aastal juba nii huvitav persoon, et ta kutsuti Moskvasse külla. Selle reisi korraldasid Nõukogude  Liidu suursaadik USAs Juri Dubinin ja hilisem Venemaa saadik ÜROs Vitali Tšurkin.

Ivana ja Donald Trump elasid Venemaa külastamise ajal Moskva National hotelli Lenini sviidis, kus Vladimir Iljitš Lenin ja ta naine Nadežda Krupskaja 1917. aastal mõnda aega peatusid.

Moskvas asuv hotell National

FOTO: wikipedia.org

Vladimir Lenin ja Nadežda Krupskaja

FOTO: RIA Novosti/RIA Novosti/Scanpix

«Trump oli meelitatud, et sai sviidi, kus kunagi oli Lenin. Ta ei osanud vist aimata, et KGB jälgis teda ja Lenini sviidis toimuvat pealt kuulas,» kirjutab Harding.

Nõukogude Liidus oli kombeks majutada huvipakkuvad välismaalased nendesse hotellitubadesse, mida sai pealt kuulata ning Lenini sviit, mis kandis numbrit 107, oli üks nendest.

Lisaks KGBle tegelesid ka USAsse akrediteeritud nõukogude diplomaadid Trumpiga, üritades temaga aktiivselt suhteid luua.

Nõukogude Liidu suursaadik USAs Juri Dubinin oli Donald Trumpile 1986. aastal nende esmakohtumisel öelnud, et esimene asi, mis talle New Yorgis silma jäi, oli Trump Tower.

Trump oli selle komplimendi peale kohe sulanud. Diplomaat sai aru, et miljardärist ärimees on komplimentide suhtes tundlik ja ta vajab tunnustust.

Donald Trump

FOTO: CHINE NOUVELLE/SIPA/Scanpix

Trump üritas oma hotelliäri laiendada Venemaale, olles osanik kahes projektis, mille teiseks pooleks olid Moksva ja Rossija hotellid, kuid sellest ei saanud siiski asja.

Trump korraldas vene võimude soosingul 2013. aastal Miss Universumi võistluse Moskvas. Venemaa sai  enne 2014. aasta Sotši taliolümpiamänge end positiivses valguses reklaamida.

Trump ööbis siis Moskva kesklinna Ritz Carlton luksushotellis niinimetatud Obama sviidis. USA president Barack Obama ja esileedi Michelle Obama olid 2009. aasta Venemaa visiidi ajal majutatud just sinna.

Ei ole tõendeid, et Obamasid ja Trumpi seal pealt kuulati, kuid Hardingi sõnul ei saa midagi välistada.

Briti välisluureteenistuse MI6 endise agendi Christopher Steele’i andmetel sai vene luure 2013. aastal Trumpi kohta üsna kompromiteerivat materjali.

Hardingi kohaselt oli Donald Trump KGBle ja Venemaa luurele «kerge saak», kuna tegemist on edeva ja end reklaamiva mehega ning nad kasutasid ta nõrkusi ära.  

Vene luure otsis Trumpi kohta andmeid, millega saaks teda mõjutada nagu näiteks ebaseaduslik äritegevus, salasuhted, poliitiline manipuleerimine ja muu sarnane.

Hardingi raamatus ei ole Trumpi kohta siiski mingit pommuudist, pigem ta võtab kokku, kuidas tekkis Trumpi ja venelaste vahel suhe «käsi peseb kätt».

Raamatu kohaselt on Vene luurel Trumpi kohta väga palju andmeid, millega nad saavad teda ka edaspidi vajadusel mõjutada.

Donald Trump ja Vladimir Putin

FOTO: JORGE SILVA/REUTERS/SCANPIX

Tagasi üles