Kaks aastat tagasi, 13. novembril 2015 panid äärmusislamistid Prantsusmaa pealinna mitmes paigas, kaasa arvatud Bataclani kontserdimajas ja Stad de France’i staadioni juures toime rünnakud, milles hukkus 130 ja sai vigastada 413 inimest.
Video: kahe aasta taguses Pariisi terrorirünnakus ellujäänu: tunnen seni vere lõhna ja kuulen džihadistide hüüdeid
Üks rünnakus ellujäänu, Sophie Parra rääkis nüüd Prantsuse meediale, kuidas see rünnak ta elu mõjutas ja milliseks ta elu on kujunenud.
Rünnakud algasid 13. novembril 2015 pärast kella 21.00 kohaliku aja järgi. Rünnati mitut paika umbes kümneminutiliste vahedega.
Prantsuse politsei ja Europoli teatel oli Pariisi rünnak ohvrite arvu poolest seni suurim rünnak Euroopas.
33-aastane Sophie Parra meenutas, et ta oli rünnaku ajal Bataclani kontserdimajas USA bändi Eagles of Death Metal kontserdil, seda oli kuulamas üle 1500 inimese ning kontsert oli välja müüdud.
Kontserti ründas neli terroristi, kes avasid saalis kuulajate pihta tule. Parra sai kaks kuuli, kuid ta jäi ellu, kuna elutähtsad organid vigastada ei saanud.
Bataclani kontserdil kaotas elu 89 inimest.
Parra sõnul jättis tulistamine temasse sügava trauma, mille jäljed ei ole seni kadunud.
«Viimased kaks aastat on mu elu olnud kaos. Vajan seni pidevalt psühhiaatri abi. Nüüd külastan juba kaheksandat psühhiaatrit, sest eelmised ei osanud mind aidata. Kaks esimest määrasid mulle rahusteid ja depressiooniravimeid, need muutsid mind loiuks, kuid ei võtnud ära ärevust ega hirmu,» sõnas prantslanna.
Parra sõnul näeb ta seni nii unes kui päevasel ajal kujutluspiltidena juhtunut.
«Juhtumist on möödunud kaks aastat, kuid üha enam detaile tuleb mulle meelde. See toob pisarad silmi. Tunnen ninas ikka vere lõhna ja kuulen džihadistide karjumist, et nad maksavad meile Iraagi ja Süüria eest kätte. Ründajad ei ole enam nii selgepiirilised, nad on hakanud hajuma, ma ei mäleta nende nägusid, kuid nende tegevus on üha detailsem. Ma ei taha neid mäletada, kuid mäletan,» jätkas Parra.
Parra sõnul mõjutab kahe aasta tagune traumaatiline kogemus ta igapäevaelu. Ta ei julge enam kasutada metrood ega ka Pariisi-lähedasi ronge.
«Ma ei külasta enam kinosid ega teatreid ning kui olen mingil sündmusel või etendusel, siis hoian end väljapääsu lähedale. Olen kogu aeg valvel, et kas kuskil võib midagi elu ohustavat toimuda. Mu meeles mõlgub kogu aeg, et äkki toimub rünnak,» lausus Parra oma hirmude kohta.
Prantsuse psühhiaatrid, psühholoogid ja ajaloolased lõid uurimisrühma, mis tegeleb Pariisi rünnakutes nii kehaliselt kui vaimselt vigastada saanutega. Programm kestab 12 aastat ja selle aja jooksul jälgitakse, kuidas kannatanud eluga toime tulevad ning mis neid vaevab.
Lisaks uuritakse seda, kuidas negatiivses ajaloolises sündmuses kannatanud juhtumisse suhtuvad ja enda jaoks seda lahti selgitavad.
«Oleme teinud juba 934 videot, millel on 1450 intervjuud. Jätkame sellist uurimstööd, et saada aru, kuidas see sündmus inimesi mõjutas,» sõnas ajaloolane Denis Peschanski.
Uurijate sõnul on Pariisi terrorirünnakus ellujäänutel posttraumaatiline stress, millest ülesaamine võib kesta aastaid. Paranemisprotsessis tulevad meeled mitmed seigad, mida nad rünnaku ajal kogesid ning nad elavad neid uuesti läbi.
«Kui ma saakisn selle sündmuse enda elust välja lõigata, siis ma teeksin nii,» sõnas Sophie Parra.
Bataclani kontserdimaja avati taas 12. novembril 2016 ning esimesena esines seal Sting.
Pariisi rünnakud panid toime kaheksa isikut, kes kasutasid ründamisel nii relvi kui pommivöösid. Äärmusrühmitus Islamiriik võttis juhtunus vastutuse.