Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Väljasurnud kukkurhunt pidas jahti nagu kaslane

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Kukkurhundid Tasmaanias Hobarti loomaaias 20. sajandi alguses
Kukkurhundid Tasmaanias Hobarti loomaaias 20. sajandi alguses Foto: SCANPIX

Austraalia väljasurnud kukkurhunt (Thylacinus cynocephalus) oli kiskja.

Ta kohta kasutatakse vahel ka terminit Tasmaania tiiger, kirjutab news.com.au.

Hiljutine uuring näitas, et ta jahtimisstrateegia ei sarnanenud mitte hundi, vaid pigem kaslase omaga.

Kunagi elasid need loomad tervel Austraalia mandril. Nende arvukus hakkas kahanema kui inimesed umbes 40 000 aastat tagasi sinna elama asusid ning kahanes veelgi kui 4000 aastat tagasi dingo sinna jõudis.

Lõpuks leidus kukkurhunti vaid Tasmaania saarel. Kuid 19. ja 20. sajandil toime pandud hävitamine viis selle liigi lõpuks väljasuremiseni.

Kuna kukkurhunt kuulub kukkurloomade hulka, siis on ta koerte ja kassidega väga kaugelt suguluses.

USA Browni ülikooli teadlased uurisid kukkurhundi jäänuseid, mis lubasid oletada, et see loom oli ootamatu rünnakuga kiskja.

Kukkurhundid surid välja 20. sajandi esimesel poolel.

«Samas pole kahtlust, et kukkurhuntide toit oli sarnane tänapäeva huntide omaga. Kuid nende jahistrateegia oli täiesti erinev,» selgitas Teadlane Borja Figueirido.

Uurijad võrdlesid kukkurhundi luustikku koerte ja kasside luustikega. Võrdlus tehti kas puumade, šaakalite, huntide ja Tasmaania kuradite luustikega. Viimased on maailma suurimad tänapäeval elavad lihatoidulised kukkurloomad.

Uuring näitas, et kukkurhundid kasutasid oma painduvaid jäsemeid kassi sarnaselt. Nad ründasid saaki ootamatult.

Dingodel ja huntidel samas ei ole nii painduvaid jäsemeid kui kukkurhuntidel.

Huntide strateegiaks on karjas jaht ja saagi tagaajamine, mitte aga üllatusmomendi abil saagi tabamine.

Kuid see reegel ei kehti alati. Mõned kaslased nagu näiteks gepard, võivad saagi järgi joosta pikka aega. Mõned koera sarnased liigid nagu rebased seevastu, toetuvad äkkrünnakule, et saak tabada.

«Tänapäeval ei leidu nii mitmetahulist looma. Tema puhul oleks tegemist nagu kassisarnase rebasega,» selgitas asjatundja Christine Janis.

Viimane vangistuse elanud kukkurhunt suri 1936. aasta septembris Tasmaanias Hobarti loomaaias.

Tagasi üles