Sõdalasest kirjanik Martin Plaser

Martin Plaser Foto: Playboy Eesti

Äsjailmunud Playboys on verdtarretav intervjuu palgasõduri Martini Plaseriga - mehega, kes räägib ilustamata tänapäeva sõjakolletes toimuvast ning kelle sulest ilmub peagi ka raamat «Minu teine miljon». Martin Plaseriga vestleb Kaur Kender.

Kaur: Räägi Somaaliast, mida sa oled seal näinud ja palju käinud?

Martin: No ma olen seal käinud ja teinud. Aga ametlikult on kõik hästi.

Kaur: Järgmised lõigud on sellised, kus ma kardan sinu pärast. Mitte nagu sõduri, vaid kui inimese pärast. See on nii võimsalt kirjutatud lõik, et kui mõni poolpeeretajast bürokraat peaks sind milleski süüdistama, siis ma olen valmis sellel lõigu autorluse endale võtma.

Laskemoona peab hakkama kokku hoidma. Niisama suvaliselt rahva sekka tulistada ei tohi. Selline korraldus tuli nädala alguses staabist. Staabi juht, pikakasvuline niru hambumusega tedretähniline britt, sai vist kuskilt haisu ninna. Ta kahtlustas ammu, et meie rusikas on liig valimatu oma löökide suhtes. Aga ta eksis. Selline julmus ja brutaalne lähenemine ajas sadomaso-kohalikud kiima. Nad jumaldasid meid. Olime julmemad kui Taliban. Sealjuures andsime neile süüa, tekke, koolitarbeid ja tundus kindlasti, et ilma põhjuseta me kedagi ära kustutama ei hakanud. Ühte külla andsime isegi punase traktori. See müüdi Talibanile, raha eest osteti mooniseemneid ja Taliban kasutas juba kolm päeva hiljem sama traktorit mürskude vedamiseks meie laagrisse viiva tee mineerimisel. Kuidas seda tean? Panime ettenägelikult sellele traktorile GPSi. Lisaks jälgisid kogu seda jama meie värvatud agendid ja kolmandaks: me tapsime need murjanid otse teolt. See tähendab, tabasime teolt. Kokkuvõtvalt: leidsime võimaluse, et nende baas avastada. Ka selle pommitasime liitlaste abiga maatasa.

Martin: Kusjuures sõjas ja Somaalias on palju sarnasust. Ega su töö ei ole seal ainult laeval seista ja piraate minema ajada. Oh ei. Sa hoiad ka meeskonna kätt. Et keegi kusagil ära ei keeraks või hulluks ei läheks. Mängivad ise piraatidega kokku, jätavad laeva seisma ja ootavad siis lunaraha.

Kaur: Juhtub sellised asju?

Marin: Üks sõna - kindlustus. Aga ainult suurtel on asi korras Maersk. LNG ja Saudi Arabia Shipping kompanii - nad mingis mõttes nagu sülitavad seadustele. Kui nad ei sõidaks, oleks Euroopa külili. Nad on ammu osa poliitikast. Ja sa praktiliselt nõuad, et me viime laevad teise riigi lipu alla, siis on see kõik õgvendatud. Ma muidugi ei väida siin, et keegi otseselt seadust muudaks. Ja siis on kõik korras. Minu viimase aja mure on see, et väljaõppinud mehed jooksevad riigi teenistusest lihtsalt ära. Miinitraalerilt ühepäevaliblikateks. Mulle selline asi ei meeldi. Kõik peaks käima professionaalselt. Ja neist ei ole vabastajaid. Need tuhatkond pantvangidest filipiini, kes seal pisikestes kuutides kausikese riisi eest päevas elavad... neist on kahju. Kujutad ette Eesti väikelinna, kõik ühes toas. Surevad kuumast ja kurnatusest.

Kaur: Raamatus oli kogu piraatluse vastu võitlemise osa twistiga. Väga osavalt oli tehtud ja ma ei tahaks seda ära rääkida. See oli väga mõnus lugemine. Ja romantikat polnud seal eriti kuskil.

Martin: No korra ikka oli, kui tšikk vaatas kaugusesse silmapiiril ja teadis, et nüüd läheb gagimiseks.

Kaur: See ei ole romantika! See on mõnusam, see on porno!

Martin: Põlvkonnad vahetuvad. Sõnadel on eri tähendused.

Kaur: Ja tapmisstseenid on meeletud. Kuidas varrukast nagu saputatakse. Ma ei usu, et keegi eesti keeles niimoodi veel oskaks.

Astun telemaja ees üle tee, tõttan hotelli suunas, tunnen, et keegi mind varrukast sakutab, kuid käsi justkui muutub tuimaks, kuum jutt käib läbi kere. Kõlavad lasud. Jõuab midagi kohale, tarretun ja haaran teise käega õhust, linki ega sanga ei ole, lendan selili. Valu, vabadus, kustun.

Avan silmad. Nastja, 2. kursuse tudeng, silitab kätt. Küsimusele, kas on valus, noogutan. Asutakse kohe sebima. Kanüüli süstitakse midagi suurepärast. Mõnus. Rahulolu ja erutus korraga, valu pole tunda. Nastja, ilusaim ingel. Päästsid mu, mõtlesin. Teil oli õnne, kõigest natuke paremale ja oleks käsi tulnud amputeerida, riivas napilt. Teine niivõrd õnnelikult ei läinud. Reide. Kolmas natuke paremast kopsust kõrgemale. Hea, et kuulivesti kannad, rinnaplaat oli kolm laksu sisse võtnud, rinnakuluu ja neli ribi on murdunud, hingata on vist väga valus, kuid siiski - oled elus.

Kaur Kenderi täispikka intervjuud Martin Plaseriga, raamatu «Minu teine miljon» autoriga loe värskest Playboyst.