/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/11/06/7288329t1h263c.jpg)
Näitleja Anne Veesaar rääkis «Ringvaates», kuidas ta suudab igal õhtul esitada romantilisi stseene erineva partneriga.
Kuidas suudab Anne Veesaar iga päev erineva mehega õrnutseda?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veesaare sõnul on see töö nagu iga teinegi. «Ma ei saa öelda, et sa teed seda nagu mehaanilist tööd, sest hing ja füüsis peab kõik taga olema. Aga suudlemine laval või armumine partnerisse on minu jaoks toimunud ikkagi sellel hetkel. Etendus algab kell seitse, siis ma armun temasse, ja see inimene ei pruugi mulle üldse elus meeldida. Tuleb ikkagi mängida tunnet, tuleb suudelda, emmata, ükskõik, kas see partner on söönud küüslauku või tal on eelmise päeva pohmellijäägid - ka seda on ette tulnud,» naeris Veesaar.
Veesaar kinnitas, et talle meeldib näitlejaelu, ehkki ta ei saa tihtipeale valida etendust ega partnerit.
«See on ikkagi põnev, kuidas sellega toime tuled. Publik peab ju uskuma jääma,» ütles ta.
Veesaar seletas, et kui kohtud uue inimesega, kes ei pruugi sulle meeldida, ja pead temaga kohe kirge etendama, pead leidma selle iseenda emotsionaalsest pagasist.
«Enda emotsionaalsest mälust. See on see, mida koolis õpetati ja rõhutati, et korjake oma emotsionaalsesse mällu võimalikult palju elamusi ja siis kasutage neid õigel hetkel.»
Veesaarel on ka seda juhtunud, et ta armub oma lavapartnerisse ära ja mitte ükskord.
«Siis on seda eriti hõrk teha. Aga ma ütlen, et peab jääma professionaalseks. Kui lõpeb etendus, lõpeb armumine. Lihtsalt peab nii olema.»
:format(webp)/nginx/o/2017/11/06/7288335t1h7802.jpg)
/nginx/o/2017/11/06/7288337t1h4aae.jpg)
Veesaare sõnul pole olnud seda, et ta sooviks vähem kirglikumat stseeni, vaid hoopis on olnud vastupidine kogemus.
«Näiteks see stseen «Õnne 13s», kus meil mõlemal Raivo E. Tammega olid pikad valged juuksed ja me olime päevitunud, oli küll see, mis ma kohapeal ise välja pakkusin,» tunnistas Veesaar, et kirg lõi üle pea.
Veesaare sõnul on tal aga praeguseks piirid, millest ta enam üle ei lähe.
«Oli aeg, kus suudlusstseenid olid palju sagedasemad, aga dramaturgia ei paku enam selliseid kiresööste, mida mängida. Aga kindlasti ma ei oleks enam ilma riieteta laval. Ma olen olnud alasti laval ja see on üks selline asi, kus mõtled, et see ei ole mina, see juhtub minu tegelasega. See aeg on küll otsas. Seda ma enam ei tee,» ütles Veesaar, kuid tunnistas, et tema arvamus võib selles osas veel muutuda.