:format(webp)/nginx/o/2017/11/06/7285393t1hcd29.jpg)
Rootsis Boråsis käis lasteaiarühm kohalikus raamatukogus, kus nad kuulasid CD-plaatidelt populaarseid «Pipi Pikksuka» lugusid, kuid asi lõppes sellega, et politseisse tehti avaldus viitega rassismile.
Pipi Pikksuka isa neegrikuningaks nimetamise tõttu tehti politseile avaldus (34)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rootsi meedia teatel kuulis veel üks raamatukogus olnud inimene laste kuulatud lugusid ja teda häiris, et Pipi isa nimetati neegrikuningaks (negerkung).
:format(webp)/nginx/o/2017/11/06/7285397t1hb1df.jpg)
Tegemist oli Pipi lugude autori Astrid Lindgreni originaaltekstiga.
Raamatukogukülastaja tegi politseile avalduse, milles teatas, et Pipi lugudes on rassismi ning neid lugusid kuulanud laste seas olid erineva rassi esindajaid, ka tumedanahalisi.
Lasteaia esindaja Marie Gerdin sõnas, et tegemist oli eksitava juhtumiga ja ta arvas, et raamatukogu annab lastele kuulamiseks sobivad tekstid.
«Meie lasteaed ei luba rassilist diskrimineerimist ja see juhtum näitas, et peame olema lugemis- ja kuulamisvaraga väga ettevaatlikud, et tulevikus midagi sellist ei korduks,» selgitas lasetaia esindaja.
Politseiraport jõudis kohtunikuni, kes ei näinud lastele mõeldud raamatutekstis probleemi ega diskrimineerimist ning sellega asi lõppes.
Boråsi raamatukogu teatel ei tohiks Astrid Lindgreni Pipi raamatute originaaltekste muuta, kuid laste jaoks võib teha erandeid ja eemaldada mõned sõnad
Raamatukogu juhi Åse Hedberg Karlssoni sõnul kirjutati Pipi raamatud teistsuguste arusamaadega ajastul, kui on praegune aeg ja sellest tuleb aru saada.
Astrid Lindgreni populaarsed Pipi lood on ka varem kriitika alla sattunud ja neis olevat on nimetatud rassistlikuks.
:format(webp)/nginx/o/2017/11/06/7285395t1hbe4b.jpg)
Esimene «Pipi Pikksuka» raamat jõudis lugejateni 1945. aastal ja neljas 1948. aastal. Neis on Pipi isa nimetatud neegrikuningaks ja Pipile on viidatud kui neegriprintsessile ning hiinlastest tegelaste puhul on rõhutatud nende pilusilmi.
Astrid Lindgreni tütar Karin Nyman eitas, et ta ema kujutas Pipit rassistina.
«Pipi Pikksukk ei ole rassist, hoopis vastupidi. Ta on selle vastu, et täiskasvanud liiga palju lapsi käsutavad ja määravad, ta ei kiida heaks loomade vastu suunatud vägivalda ja seega ei ole ta ka rassist,» teatas kirjaniku tütar 2011. aastal.
:format(webp)/nginx/o/2017/11/06/7285393t1hcd29.jpg)
Kriitikute arvates on Rootsis poliitilise korrektsusega liiga kaugele mindud ja see on toonud kaasa tsensuuri, ka lasteraamatute tsenseerimise.
«Pipi Pikksuka» raamatuid on tõlgitud rohkem kui 70 keelde ning nende põhjal on tehtud filme ja teleseriaale.
Astrid Lindgren (1907–2002) mõtles Pipi jutud välja kui ta tütar Karin oli haige ja ta põetas teda. Tütar ütles, et ema räägiks talle midagi põnevat ja nii sündisidki lood, mis on saanud lasteraamatute klassikaks.