Itaalia Bari kohtu otsuse kohaselt ei rikkunud kanepit omanud ja suitsetanud mees seadust, kuna ta on rastafari ja kasutas kanepit mediteerimise ajal.
Itaalia kohus: rastafaridel on õigus mediteerimise ajal kanepit suitsetada
Politsei arreteeris 30-aastase mehe selle aasta mais pärast seda, kui mehe taskust leiti kaheksa grammi kanepit ning kodust veel 50 grammi kanepit, edastab The Independent.
Prokurör soovis, et mees saadetaks neljaks kuuks trellide taha, kuid mehe advokaat selgitas kohtus, et rastafarianism on religioon ja mees suitsetas kanepit religioossetel eesmärkidel.
Kohtunik langetas otsuse meest mitte karistada: «Rastafarianitel on oma religioon, see mees on selle religiooni järgija ning ta kasutas kanepit isiklikel vaimsetel eesmärkidel, milleks oli mediteerimine».
Rastafarianism (rasta) tekkis Jamaical 1930. aastatel, tegemist on ususlis-ühiskondliku liikumisega, milles keskmes on Etioppia kunagine keiser Haile Selassie I (1892 – 1975), kes on võrdustatud jumalaga, Aafrika asumaade eelse kultuuripärandi säilitamine ja vastuseis lääne väärtusetele.
«Rastafari» tuleneb Haile Selassie I kroonimiseelsest nimest ras Tafari Makonnen, milles «ras» on amharakeelne kõrgema seisuse tiitel.
Rastafarianismi peetakse ka pseudokristluseks, kuna selles on nii kristlust, müstitsismi, judaisimi ja afro-kariibi loodususundit.
Rastade sõnul on nad üle kõikvõimalikest ismidest, sealhulgas kommunismist ja kapitalismist. Varasematel kümnenditel keeldusid rastad põhimõtteliselt ka valima minemast.
Rastafaride peamised usulised pühad on 7. jaanuar (Etioopia jõulud), 21. aprill (Haile Selassie I Jamaica-visiidi aastapäev), 23. juuli (Haile Selassie I sünniaastapäev), 17. august (Jamaica inimõiguslase Marcus Garvey sünniaastapäev), 11. september (Etioopia uus aasta) ning 2. November (Haile Selassie kroonimise aastapäev).
Usulisi tseremooniaid on kahte liiki: lihtsamaks on kõnekoosolek (reasoning), kus suitsetatakse kanepit ning arutatakse usulisi, eetilisi ja ühiskondlikke küsimusi. Suuremaks pidustuseks on nyahbinghi, binghi, grounation ehk groundation, kus lauldakse, tantsitakse, palvetatakse ja pidutsetakse.