:format(webp)/nginx/o/2017/11/02/7275019t1h45e9.jpg)
USA Arizona ülikooli teadlaste uuring näitas, et igavesest elust ei ole mõtet unistada, kuna see on võimatu.
Teadlaste sõnul on igavene elu võimatu, kuna rakud on programmeeritud surema (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arengubioloog Joanna Masel ja ta kolleeg Paul Nelson näitasid rea matemaatiliste tehete ja rakubioloogia abil, et hulkraksete organismide rakkude vananemist ei saa pidurdada ega tagasi pöörata, edastab Yle.
Siiski on ka neid teadlasi, kelle arvates saab vananemist pidurdada ja aeglustada, kui leitakse, kuidas terveid rakke kauem elus hoida ja kahjustatud rakke kiiremini hävitada.
Maseli ja Nelsoni sõnul on ei ole just lihtne muuta ja aeglustada rakkude eluprotsesse, sest rakkud on programmeeritud surema.
:format(webp)/nginx/o/2017/11/02/7275013t1h1795.jpg)
«Organismi vananedes toimub rakutasandil kaks asja. Osade rakkude töö aeglustub ja nõrgeneb, see ilmneb näiteks juuste pigmendi muutuses ehk juuste hallinemises. Osade rakkude kasvamine kiireneb ja neist «metsistunud» rakkudest võivad saada vähirakud. See leiab aset vananevas organismis, kuid mitte igas organismis ei teki vähirakke,» selgitasid teadlased.
Nelsoni ja Maseli sõnul teeb igavese elu võimatuks rakkude töö vastuolu, osa rakke vananeb, teine osa «paneb kiirust juurde».
«Loodus tühja kohta ei salli. Kui saadakse halvasti toimivatest ja haigetest rakkudest lahti, siis haaravad nende koha teised rakud, millest võivad saada vähirakud. Kõike head korraga ei saa, inimene sureb kas rakkude väsimisest tingitud vanadusse või siis vähirakkude vohamise tagajärjel. See on kindel, kuna oleme hulkraksed organismid, mille rakud käituvad teatud viisil,» selgitasid teadlased.
Maseli ja Nelsoni sõnul on vananemise edasilükkamine noorust ülistaval sajandil üks põhiteemasid ja teadlased uurivad, kas ja kuidas saaks inimese eluiga pikendada. Inimesed võivad elada 100 aastat ja natuke üle selle, kuid väga vanasid inimesi on maailmas vähe.
:format(webp)/nginx/o/2017/11/02/7275161t1h8866.jpg)
USA Albert Einsteini nime kandva ülikooli uurija Jan Vjigt on veendunud, et inimeluea piir on saavutatud. Väga vähesed elavad 115-aastaseks ning inimeluea ülempiir on 125 aastat. Selleks ajaks on organism ja selle rakud väga haiged ja vanad.
/nginx/o/2017/04/18/6562953t1hf98f.jpg)
Saksamaa Max Plancki instituudi teadlase James Vaupeli sõnul otsitakse aina uusi viise, kuidas vananemist aeglustada ja surma edasi lükata. Kui vaadata inimajalukku, siis praegu on inimeste eluiga pikem kui sajandeid tagasi. Seda tänu arstiabile, haiguste ennetamisele ja paremale keskkonnale.
Vaupeli arvates on inimorganism kogu aeg arenenud, kui veel paar sajandit tagasi nägid 40 – 50-aastased inimesed välja vanad, siis tänapäeval mitte.
Erinevates riikides on ootused elueale erinevad. Põhja-Ameerikas ja Euroopas sel aastal sündivad tüdrukud elavad keskmiselt 84-aastaseks ja poisid 79-aastaseks.
Apoptoos ehk programmeeritud rakusurm leiab aset kõikides hulkraksetes organismides. Tegemist on süsteemiga, mille käigus organism töötleb ja taaskasutab vigaseid, vananenud, muteerunud, liigseid ja ebanormaalseid rakke. Täiskasvanud inimese organismist kaob ööpäevas apoptoosi tõttu 50 – 70 miljardit rakku. Inimorganismis on umbes 100 triljonit rakku ja nimetatud rakukoguse kadu on minimaalne. Mitoosiprotsessis tekib organismis umbes 60 – 70 miljardit uut rakku. Apoptoosiprotsessi abil kontrollib organism rakkude koguarvu.