:format(webp)/nginx/o/2017/11/02/7274209t1hbd8a.jpg)
Seoses segaste aegadega ERRis ning legendaarse «Aktuaalse kaamera» uudisteankru Kadri Hinrikuse koondamisega on avanud ERRi Pandora laegas. Rahvusringhäälingu siseelust ja oma töötamiskogemusest kirjutab sotsiaalmedias fotograaf Martin Dremljuga, kelle lugu on sarnane Kerli Dello omaga.
«Mõni nädal tagasi plahvatas suur skandaal. Kui ERRist koondati päevapealt Kadri Hinrikus. See tõi välja selle firma juba pikalt podisenud katla sisu,» alustab Dremljuga kirja, kes töötas ERRis fotograafina.
«Sellest on juba küll ligi 2 aastat möödas. Ning sinna minnes olin suures õhinas, sest tundus, et saan töötada suurepärases ettevõttes ning koos oma ala legendidega. Tõsi ta oli, et kõik oligi tore - inimesed väga sõbralikud ja väga abivalmid,» tõdeb fotograaf ja lisab: «Kui välja arvata mõned. Üsna kiiresti sinna minnes sain aga aru, et kogu fotosüsteem kõvasti mädaneb ning soovides anda endast parima selle muutmisele, suutsin ka astuda varba peale nii mõnelegi inimesele.»
Dremljuga läks ERRi Delfist: «Olles eelnevalt tulnud Delfi fototiimist, oli mul suur kogemustepagas, kuidas võiks kogu seda süsteemi üles ehitada. Kuid paraku jäid minu soovid aga väga üürikeseks. Ühel oktoobrikuu hommikul, kui olin just tulnud ühelt võttelt, kutsus mind (töötaja 1 - nimi toimetusele teada) ning (töötaja 2 - nimi toimetusele teada) jutule, öeldes: «Martin, toimetuse ja Sinu jalg ei käi ühte jalga.» Kui üritasin aru saada, milles on probleem – ei seletatud. Öeldi, et parem on, kui kirjutada alla osapoolte kokkuleppelisele lahkumisele. «Või me lihtsalt teeme nii, et sa lahkud siit ise»,» meenutab Dremljuga.
«Ma ei ole oma 10 tööaasta jooksul tundud sellist alandust kui sellel hetkel. Seda tunnet on isegi väga keeruline sõnadesse panna. Olles sellel hetkel väga suures emotsionaalses segaduses ja šokis, kirjutasin sellele alla. Mõni hetk hiljem sain aru, et see oli viga ja oleks pidanud asjale ametliku käigu andma.
Aga otsustasin, et ma seda ei tee. Sest iga halb, mis sa teed teistele, tuleb sulle endale ringiga tagasi.»
Dremljuga lisab lõpetuseks, et tal on kahju, et nii suures organisatsioonis on osaliselt nii lõhestunud osakonnad. «Meeskond, kes peaks hingama kõik justkui üks pere, võitlevad oma ellujäämise nimel. Ning sisepinged seal organisatsioonis on väga suured.»
«Aga tänaseks päevaks olen olnud kaks aastat vabakutseline fotograaf ning mul on selle üle hea meel. Küll üle kivide ja kändude, aga saan hakkama,» kinnitab Dremljuga rõõmuga ja lisab, et kui üks uks sulgub, avanevad kaks järgmist.
Elu24 ootab kommentaari kõnealustelt töötajatelt ERRist.
/nginx/o/2017/10/10/7195195t1h883f.jpg)