Ajaloolane: Hitlerist sai natsist sõjavallandaja, kuna sotsialistid ei tahtnud teda

Adolf Hitler

FOTO: Personalities/Scanpix

Šotimaa Aberdeeni ülikooli ajaloolase Thomas Weberi arvates oleks holokaust ja Teine maailmasõda jäänud olemata, kui Saksa sotsialistlik partei oleks Adolf Hitleri oma ridadesse vastu võtnud.

Weberi teatel leidis ta arhiivist dokumendi, mille kohaselt Sotsialistliku partei liidrid teatasid 1919 Hitlerile, et nad ei soovi teda oma parteisse ega ka tegema kaastööd nende väljaandele, edastab The Independent.

Noor Adolf Hitler

FOTO: Personalities/Scanpix

Ajaloolase arvates viis see tõrjumine selleni, et Hitler leidis endale koha natsionaalsotsialistide seas, ta kindlustas oma võimu ja temast sai natsikoletis, kes silmagi pilgutamata hävitas kõik, keda pidas oma vaenlaseks, kaasa arvatud kuus miljonit juuti.

Adolf Hitler (1889-1945) Kolmanda riigi reklaamplakatil

FOTO: Personalities/Scanpix

«Kui Hitler oleks olnud Sotsialistlikus parteis, siis ei oleks ta kindlasti saanud selle juhtfiguuriks, tal oleks olnud seal keeruline hierarhiaredelil ronida. Sotsialistid olid tuntud ja poliitareenil edukad, natsipartei aga oli alles 1920. aastal tekkinud,» selgitas Weber.

Ajaloolase sõnul võib vaid arvata, miks sotsialistid ei tahtnud Hitlerit oma ridades näha.

«Võimalik, et Hitler oli nende jaoks liiga äärmuslike vaadetega ja nad ei soovinud kedagi, kes oleks neile hakanud ütlema, millises suunas nad peavad oma poliitikaga minema ja mida tegema,» arvas Hitleri tegevust uuriv ajaloolane.

Ta lisas, et kui sotsialistid oleks Hitleri oma ridadesse vastu võtnud, oleks ta seal arvatavalt realiikmeks jäänud, tal ei oleks tekkinud poliitilisi ambitsioone ja ta ei oleks hakanud kiikama Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei  (Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei, lühendatult NSDAP) poole, mille esimeheks ta 1921. aastal sai.

Adolf Hitler (keskel) ja ta parteikaaslased

FOTO: wikipedia.org

Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei embleem

FOTO: wikipedia.org

See partei sai Saksamaal demokraatlike valimiste tulemusena võimule 1933. aastal ja Hitleri vaadete kohaselt loodi Kolmas Riik, mis eksisteeris kuni 1945. aastani.

1932. aasta lõpus oli Natsionaalsotsialistlikul Saksa Töölisparteil 850 000 liiget, 1939. aastal 5,3 miljonit ja 1945. aastal 8,5 miljonit liiget.

Hitler tegi 1920 – 1921 kolmel korral ettepaneku sotsialistlik ja natsionaalsotsialistlik partei liita, kuid sotsialistid ei soovinud.

«Hitler oli psühhopaat, kes kandis viha kõigi vastu, kes olid ta ära tõuganud, kaasa arvatud sotsialistide vastu. 1920. aastate alguses oli natsipartei veel nõrk, kuid sotsialistlik partei tugev. Ta tundis sotsialistide juhtide vastu ääretut viha, et nemad said olla võimupositsioonil, kuid tema ei olnud veel end parteiliidrina kindlustanud,» selgitas ajaloolane.

Adolf Hitler

FOTO: PA/PA Wire/PA Images/Scanpix

Weber on veendunud, et Teise maailmasõja tekkes ja massitapmistes saab osaliselt süüdistada saksa sotsialiste, kes ei osanud Hitleri äratõukamisele järgnenut ette näha.

Webberi sõnul oli 1961. aastal Saksa Sotsialistliku partei asutaja Hans Georg Grassingeri kirjutatud dokument Hitleri tõrjumise kohta kõigile teada, kuid mitte keegi ei süvenenud selle sisusse.

«1919. aasta sügisel, millalgi septembris, kohtus Hitler Grassingeriga ja pakkus, et hakkab tegema sotsialistlikule häälekandjale kaastööd. Tal ei olnud siis üldse raha, ta tahtis Grassingerilt saada oma tulevaste kirjutiste eest ettemaksu. Grassinger sõnas, et tal ei ole Hitlerile tööd pakkuda ja nad ei soovi teda oma partei liikmeks,» teatas ajaloolane.

Weber kirjutas sel teemal raamatu «Becoming Hitler: The Making of a Nazi», mille kirjastab Oxfordi ülikooli kirjastus ja mis ilmub novembris.  

Ajaloolane lahkab oma raamatus ka Hitleri võõraviha ja argumenteerib, et juhtnats Hitler oli pragmaatiline, õigustades rassistlike seisukohtade abil territoriaalseid vallutusi. 

Tagasi üles