Maailma vanim dokumenteeritud päikesevarjutus toimus 30. oktoobril 1207 eKr
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
30. oktoober 2017, 15:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/10/30/7266079t1hf7a9.jpg)
Rohkem kui 3000 aastat tagasi 30. oktoobril leidis aset seni vanim dokumenteeritud päikesevarjutus, mille kohta on viiteid nii Vana-Egiptuse ülestähendustes kui piiblis.
Briti Cambridge’i ülikooli teadlased uurisid Vana Testamendi tekste, mis käsitlevad Kaananimaad, mis oli tänapäeva Iisraeli ja Palestiina aladel ning Vana-Egiptuse erinevate valitsejate ajal kirja pandut, edastab newsweek.com.
Piibliteksti kohaselt juhatas Joosep israelliidid Kaananisse ning piiblis oleva järgi palvetas ta nii: «Päike, ole Gibeonis paigal! Kuu, jää Aijaloni oru kohal seisma. Nii olidki Päike ja Kuu paigal, kuni rahvas oli vaenlastele kätte maksnud».
Cambridge’i ülikooli teadlase Colin Humphreysi sõnul kirjeldab see piiblilõik päikesevarjutust.
«Saime aru, et kunagi oli piiblit inglise keelde tõlkides tehtud viga. Kuningas James I 1611. aasta piiblis arvatakse olevat, et Päike ja Kuu jäid tõesti seisma, kuid heebreakeelses originaaltekstis on tegelikult viidatud päikesevarjutusele ehk Kuu varjas Maalt vaadatuna Päikese. Heebrea keeles kasutati Päikese kohta «jäi seisma», sama sõnatüve kasutati iidsetes Babüloonia astronoomilistes tekstides päikesevarjutuse kohta,» selgitas teadlane.
/nginx/o/2017/10/30/7266077t1hdcbf.jpg)
Humphreys ja ta uuringu kaasautor, astrofüüsik Graeme Waddington uurisid samuti Vana-Egiptuse vaarao Merneptahi steeli, mis asub Kairos Egiptuse muuseumis, jutustades selle vaarao ja ta isa Ramses II sõjalistest võitudest.
/nginx/o/2017/10/30/7266093t1h9285.jpg)
Kirjutiste andmetel jõudsid israelliidid Kaananimaale ajavahemikul 1500 – 1050 eKr, kivil on märge, et tekst on sellesse raiutud vaarao viiendal valitsemisaastal.
Varasemad uurijad on oletanud, et oktoobri lõpul 1207 eKr leidis aset täielik päikesevarjutus. Humphreysi ja Waddingtoni arvates oli tegemist niinimetatud tulirõnga varjutusega. Maalt vaadates ei suuda Kuu kogu Päikest katta, vaid näha on ka helendavat rõngast.
Iidsetel aegadel kasutati täieliku ja rõngakujulise päikesevarjutuse kohta sama sõna või fraasi.
Humphreys ja Waddington võtsid oma uuringus arvesse Maa liikumise muutused. Nad arvutasid, et ainus rõngakujuline päikesevarjutus sai ajavahemikul 1500 – 1050 eKr toimuda 30. oktoobril 1207 eKr.
Egüptoloogide sõnul võimaldab see arvutus määrata täpsemalt nii vaarao Merneptahi kui ta isa Ramses II valitsemisaegu.
Ramses II (umbes 1300 – 1224 eKr kuni 1213 eKr) oli Vana-Egiptuse 19. dünastia vaarao, kes valitses umbes 1290 – 1224 eKr või 1279 – 1213 eKr.
/nginx/o/2017/10/30/7266081t1hf2ad.jpg)
Troonile saades oli ta umbes 20-aastane ja ta valitses 66 aastat, surres ligi 90-aastasena.
Merneptah oli Ramese II 13. poeg ja ta valitses oletatavalt 1213 – 1203 eKr. Ta oli troonile asudes ligi 60-aastane.
/nginx/o/2017/10/30/7266101t1h6276.jpg)
Päikesevarjutust arvesse võttes valitses Ramses II Vana-Egiptuses 1276 – 1210 eKr ja ta poeg Merneptah sai võimule seega kas 1210 või 1209 eKr.