Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Belgia võib Kataloonia liidrile asüüli pakkuda

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Carles Puigdemont
Carles Puigdemont Foto: HANDOUT/Reuters/Scanpix

Belgia migratsiooniministri Theo Franckeni teatel kaalub Belgia Kataloonia separatistide liidrile Carles Puigdemontile asüüli pakkumist.

Hispaania keskvalitsus eemaldas Puigdemonti Kataloonia presidendi ametist pärast seda, kui ta kuulutas välja Kataloonia iseseisvuse ning teda võib ees oodata kriminaalsüüdistus mässu õhutamises, edastab The Local.

Carles Puigdemont
Carles Puigdemont Foto: RAFAEL MARCHANTE/REUTERS/Scanpix

Belgia migratsiooniminister Francken, kes kuulub Flaami separatistide N-VA parteisse küsis, kas Puigdemonti ootab Hispaanias ees õiglane kohus ning tema arvates peaks Belgia andma tuntud katalaanile asüüli, kui ta seda palub.

«Praeguses olukorras ei ole võimatu, et Belgia asub Puigdemonti kaitsma. Madrid represseerib Katalooniat ja katalaane, liidreid võib oodata ees vangistus. See on nagu nõiajaht, kas sellises olukorras saab olla õiglast kohut?» küsis Francken flaamikeelses saates esinedes.

Theo Francken
Theo Francken Foto: BENOIT DOPPAGNE/AFP/Scanpix

Hispaanias võimul oleva konservatiivse Rahvapartei (PP) esindaja Esteban Gonzalez Pons teatas, et Belgia ministri kommnetaari Puigdemonti asüüli teemal ei saa heaks kiita.

«Belgia minister seadis Hispaania terviklikkuse ja seadlusandluse kahtluse alla. Lisaks kahjustas ta selle kommentaariga Euroopa Liidu riikide vahel ette nähtud solidaarsuse ja lojaalse koostöö kokkulepet,» teatas Gonzalez Pons.

Senistel andmetel ei plaani Puigdemont Katalooniast põgeneda. Ta teatas eile oma asetäitja Oriol Junquerase vahendusel, et ta on ja jääb Kataloonia presidendiks.

Carles Puigdemont ja Oriol Junqueras (vasakul)
Carles Puigdemont ja Oriol Junqueras (vasakul) Foto: MANU FERNANDEZ/AP/SCANPIX

Hispaanias lahvatas poliitiline kriis pärast seda, kui 1. oktoobril toimnunud rahvahääletuse tulemusel soovis enamik katalaane iseseisvust. Kataloonia parlament kuulutas piirkonna iseseisvaks möödunud reedel, 27. oktoobril.

Iseseisvuse pooldajad Barcelonas Kataloonia väljakul.
Iseseisvuse pooldajad Barcelonas Kataloonia väljakul. Foto: Jon Nazca/Reuters/Scanpix

Madrid reageeris sellele teatega, et nad võtavad Kataloonia oma otsekontrolli alla. Kataloonia tagandatud liidrid kutsusid katalaane üles demokraatlikule vastuhakule.

Kataloonia lahkulöömise vastu on mitmed ELi riigid, mis teatasid oma toetusest Madriidi keskvalitsusele.

Belgia peaminister Charles Michel sõnas, et Hispaania ja Kataloonia peavad leidma rahuliku ja demokraatliku lahenduse. 

Tagasi üles