Viire Valdma viimasest kohtumisest Aarne Ükskülaga: tänasin, et sain olla osa ta andest

Kertu Jukkum
, Meelelahutusportaalide juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viire Valdma
Viire Valdma Foto: Tiina Kõrtsin / Õhtuleht

«Tema lahkumine ei ole mitte ainult mulle, vaid kogu Eesti rahvale, kelle südamesse ta end mängis, suur kaotus,» räägib Aarne Üksküla käe all näitlejaks õppinud Viire Valdma. 

«Aarne oli suur meister: suurepärane näitleja ja õpetaja. Mulle on alati tundunud, et minu Lavakasse pääsemine ja seal püsimine oli suuresti tänu Aarnele,» on Viire tänulik ja lisab, et on uhke, et just selline suurkuju tema õpetajaks ja juhendajaks oli. 

«Paljud on küsinud, et mida ta siis õpetas, aga seda ei olegi nii lihtne sõnadesse panna, ent ometi oli kogu meie kursus temast vaimustuses ja tänulik, ta oli austatud eeskuju,» räägib Viire õpetaja Ükskülast. «Armastus teatri vastu oli oluliseim, mida Aarne õpetas,» lisab ta kokkuvõtlikult. 

Viire kohtus Aarnega hiljaaegu. «Tänasin, et mul oli võimalus osa saada tema andest ja meisterlikkuses,» meenutab Viire viimast kohtumist. «Olen tänu võlgu just Aarnele, et minust näitleja sai ja hiljem tundus mulle alati, et kui Aarnega teatris või filmides koos mängisime, ta õpetajana silmanurgast ikka jälgis ja hindas mind,» räägib Viire. 

«Tunnen, et kui teda enam ei ole, siis küllap ta ikka vaatab - ka edaspidi, et kuidas mul läheb. Tahaksin olla tubli ja teda rõõmustada - loodan, et talle on see oluline,» ütleb Viire Valdma lõpetuseks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles