Turundusõppejõud pajastab müüdid ja reaalsuse: kes on salapärased promotüdrukud tegelikult
27. oktoober 2017, 14:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ettevõtluskõrgkooli Mainor turundusõppejõud Aet Kull räägib, et Eestis on tuhandeid promootorina töötavaid inimesi ning selgitab, kas tõesti oodatakse neilt ühe ülesandena ka massaažiteenuse pakkumist.
Aet Kulli sõnul on promootor, promotüdruk, brändisaadik või ka hostess maailmas väga levinud ja tavaline personalirendi vorm. «Suures plaanis on promootor segu modellist, klienditeenindajast ja müügiinimesest. Need on inimesed, kes reklaamivad kaupa, näiteks pakuvad poes midagi degusteerida või aitavad üritusi korraldada,» ütles Kull.
Tõsi, selles äris töötab keskmisest rohkem ilusaid noori naisi. «Selle peamine põhjus pole mitte kerglus, vaid elementaarne psühholoogia – tõestatud on, et sümmeetrilise välimusega inimesed tekitavad kergemini usaldust ja neil on oma kaupa lihtsam müüa,» lisas Kull.
«Promootor ei tähenda tegelikult ainult lühikeses seelikus tüdrukut, vaid seda tööd teevad ka mehed. Massaaž või mõni muu sellise ootuse vorm ei ole selles äris tegelikult levinud,» ütles Kull ja lisas, et ükskõik millisel tööl peaks sarnasele pakkumisele olema vastus lühike ja konkreetne.
«Tegelikult pole promootori puhul välimus ainus määraja. Näiteks on 500 võõrkeelse osaleja konverentsile 15 minutiga registreerimine ja edasine haldamine kõva töö, mis nõuab kogemust. Promootor peab oskama keeli, olema esmaklassiline suhtleja ja klienditeenindaja,» ütles Kull.
Turundusõppejõu sõnul makstakse selles äris töötajatele tavateenindajast paremat tunnitasu, kuid kindlasti pole levinud roosade iPhone’idega premeerimine. «Invidia skandaal andis täiesti normaalsele ärivaldkonnale suure löögi. Tegelikult on see täiesti professionaalne äri ning inimesed teevad lihtsalt oma igapäevast ja mitte eriti glamuurset tööd,» lisas Kull.