:format(webp)/nginx/o/2017/10/27/7256665t1hcc64.jpg)
USAs avalikustati eile ligi 3000 dokumenti, mis on seotud 22. novembril 1963 Texases Dallases maha lastud president John Kennedy mõrva ja selle uurimisega.
Jacqueline Kennedy arvates tappis asepresident Lyndon Johnson ta mehe
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA meedia teatel jäid siiski umbes 300 dokumenti Luure Keskagentuuri (CIA) ja Föderaalse Juurdlusbüroos (FBI) nõudmisel avalikustamata. Need ametkonnad põhjendasid, et teatud dokumentide avalikustamine seab USA julgeoleku ja välissuhtluse ohtu.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/27/7256661t1hfbfa.jpg)
«Mul ei ole muud võimalust, sest nende dokumentide avalikusse toomine võib USA ohtu seada,» teatas president Donald Trump.
Vandenõuteoreetikud arvavad, et neis seni salastatud dokumentides on vastus, miks ja kes tappis president Kennedy.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/27/7256645t1hbc80.jpg)
Kohe pärast Kennedy mõrva hakkasid liikuma vandenõuteooriad ta tapmise põhjuste kohta.
President John Kennedy abikaasa Jacqueline Kennedy ei võtnud kohe pärast oma mehe surma sõna, kuid hiljem andis telekanalile ABC intervjuu, milles süüdistas asepresident Lyndon Johnsonit. Johnsonist sai Kennedy mõrva järel USA 36. president.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/27/7256653t1h92b5.jpg)
Proua Kennedy arvates kaasas Johnson presidendi mõrvaplaani Texase mõjukaid isikuid ja endise merejalaväelas Lee Harvey Oswaldi, kellel oli psüühilisi häireid.
/nginx/o/2017/10/27/7256455t1h4f65.jpg)
Jacqueline Kennedy arvates oli ta mehe mõrv suuremast plaanist, mille abil Johnson sai USA presidendiks.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/27/7256663t1hb858.jpg)
Kongressiliige Johnson sai pärast Kennedy tapmist presidendi kohusetäitjaks ja siis valiti ta presidendiks.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/27/7256655t1h014b.jpg)
Ajaloolane Arthur Schlesinger tegi kuid pärast presidendi tapmist Jacqueline Kennedyga intervjuud, mille salvestised on Bostonis Kennedy raamatukogus. Proua Kennedy käsul need salastati kuni 50 aastaks pärast ta surma. Jacqueline Kennedy suri 1994. aastal.
Jacqueline ja John Kennedy tütar Caroline Kennedy jõudis kanaliga ABC kokkuleppele ema intervjuude lindistused avalikustada.
ABC esindajad kinnitasid, et Jacqueline Kennedy süüdistas intervjuudes oma mehe mõrvas Lyndon Johnsonit, kellel olid suured ambitsioonid saada ise presidendiks.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/27/7256651t1h1e64.jpg)
Veel on neil salvestistel proua Kennedy paljastus, et ta mehel oli suhe Valge Maja 19-aastase praktikandiga ning väidetavalt sattus Jacqueline neile peale, kui naine oli peaaegu alasti.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/27/7256657t1haff3.jpg)
Jacqueline Kennedy sõnul oli ta mehel palju armukesi, kuid ka tal endal oli kättemaksuks armukesi. Üks neist oli Holywoodi staar William Holden ja teine autofirma Fiat asutaja Gianni Agnelli.
Kennedyd olevat paar nädalat enne presidendi mõrva arutanud, et nad võiksid veel lapsi saada.
Kennedyte perekonna ajaloolase ja kirjaniku Edward Kleini sõnul tahtis Jacqueline Kennedy säilitada klantspilti tema ja ta mehe ideaalsest suhtes, mis tegelikult ei olnud ideaalne.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/27/7256671t1hf1be.jpg)
«President Kennedyl oli palju silmarõõme ja see ajas Jacqueline’i vihale. Ta otsustas, et otsib endale ka armukese, et meest intrigeerida,» teatas Klein.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/27/7256667t1hdcd3.jpg)
Vandenõuteooriate kohaselt võisid Kennedy tapmise taga olla lisaks Lyndon Johnsonile USA Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI), Luure Keskagentuur (CIA), mille esindajad tegutseid kas Johnsoni või mõne teise poliitiku käsul.
Veel kahtlustatakse Kennedy mõrvas Nõukogude Liitu, Kuubat, USAs elanud kuubalasi ja USA maffiat.
Jacqueline Lee Bouvier Kennedy Onassis (28. juuli 1929 Southampton – 19. mai 1994 Manhattan New York) oli 35. Ameerika Ühendriikide presidendi John F. Kennedy abikaasa alates 1953. aastast kuni John F. Kennedy mõrvamiseni 1963. aastal.
1968. aasta oktoobris hiljem abiellus ta Kreeka laevamagnaadi Aristotélis Onásisega, nad olid abielus kuni Onásise surmani 1975.
John Fitzgerald Kennedy (29. mai 1917 Brookline, Massachusetts – 22. november 1963 Dallas, Texas), tuntud ka initsiaalide JFK all, oli Ameerika Ühendriikide 35. president.
Lyndon Baines Johnson (27. august 1908 – 22. jaanuar 1973) oli Ameerika Ühendriikide 36. President.
Lyndon Johnson sai Ameerika Ühendriikide presidendiks pärast eelmise presidendi John Kennedy mõrva. Pärast ühe aasta pikkust ametisolemist kandideeris teiseks ametiajaks ja oli president 1964 – 1969.
USA asepresident Lyndon Johnson, kes oli 1963. aasta novembris koos Kennedyga Dallases, andis vaid paar tundi pärast presidendi surma ametivande ja Johnsonist sai president.
Ametivande andmine toimus Dallases õhujõudude Love Fieldsi lennuväljal presidendilennukis. Vande andmise eest vastutas kohtunik Sarah Hughes, tunnistajana oli kohal Kennedy Lesk Jacqueline Kennedy ja kaaskond.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/27/7256643t1h3a12.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/10/27/7256669t1h101f.jpg)