:format(webp)/nginx/o/2017/10/27/7255965t1ha3a2.jpg)
USA võimud avalikustasid eile ligi 3000 seni salastatud dokumenti, mis puudutavad president John Kennedy mõrva 22. novembril 1963 Texases Dallases.
Video: enamik ameeriklasi arvab, et Lee Harvey Oswald ei tapnud president Kennedyt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kennedy mõrvas süüdistati Nõukogude Liiduga seotud kommunisti Harvey Lee Oswaldit, kuid mitmete vandenõuteooriate kohaselt ei olnud tema tapja, vaid selle taga oli mingi suurem võimuvõrgustik, edastab The Independent.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/27/7255943t1he218.jpg)
USAs tehtud küsitluse kohaselt ei usu enamik ameeriklasi, et Oswald oli «üksik hunt», kes Dallase õpikuhoidla aknast tulistades tappis Ühendriikide 35. presidendi.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/27/7255951t1hc63e.jpg)
Kennedy mõrva uurimisdokumentide kohaselt tegi kommunismist huvitunud endine merejalaväelane kaheksa sekundi jooksul kolm lasku. Vandenõuteoreetikute sõnul ei saanud Oswaldi poolt lastud kuulid presidenti tappa, vaid tegelik tapja oli kuskil mujal.
Veel küsitakse, et kuidas saadi presidendile üldse atentaati teha, kui ta oli kõige turvatum inimene meie planeedil ning miks mõrvar läks pärast laskude tegemist rahuliklt bussile ja sõitis koju.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/27/7255941t1h8ba6.jpg)
Küsitluste kohaselt ei usu suur osa ameeriklastest, et Texase osariigi õpikulao töötaja Lee Harvey Oswald oli ainuisikuliselt Kennedy tapmise taga.
FiveThirtyEight uudistelehekülg tegi hiljuti uuringu, mille kohaselt 33 protsenti ameeriklasest ei usu Kennedy mõrvauurimise läbi viinud Warreni komisjoni tulemusi.
61 protsenti ameeriklastest on veendunud, et kommunistlike huvidega Oswaldist tehti patuoinas, et varjata mõjuvõimsaid isikuid, kes tegelikult olid Kennedy tapmise taga.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/09/7190903t1h0568.jpg)
Selle kohta, mis juhtus 22. novembril 1963. aastal Dallases Dealey Plazal, kui president Kennedy ja ta abikaasa Jacqueline sõitisd lahtises autos, on seni mitmeid lahtisi otsi.
Aastate jooksul on pakutud, et Kennedy tapmise taga oli Lyndon Johnson, kellest sai pärast Kennedyt USA 36. president.
Veel on pakutud, et Kennedy tapmise korraldas Nõukogude Liit, Kuuba, USAs elanud kuubalased, maffia, USA sõjaväejuhid, USA Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI), USA Luure Keskagentuur (CIA) või mitmed erinevad organid ja isikud koos.
Lisaks John Kennedyle langes salamõrva ohvriks ka ta vend, senaator Robert Kennedy, kes lasti 1968. aastal Los Angelese hotellis maha. Ta uuris maffia ja võimuorganite afääre ning arvatakse, et see sai talle saatuslikuks.
Aastakümnete jooksul on kirjutatud mitmeid raamatuid ja tehtud dokumentaalfilme, milles president Kennedy tapmist lahatakse ja üritatakse tõde teada saada.
Mitmes raamatus ja filmis tõdetakse, et Oswaldil ei olnud piisavalt intelligentsust, et ta oleks saanud selle tapmise üksinda korraldada ja täide viia. Kahtlust tekitab ka see, et ta kasutas odavat relva, mille ostis 12,78 dollari eest, lastes selle endale postipakiga koju saata.
Uurimine näitas, et Oswaldi lastud kolmest kuulist teine ei saanud olla see, mis Kennedy tappis ja Texase kuberneri raskelt vigastas.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/27/7255967t1h471b.jpg)
1979. aastal läbi viidud uues võimude poolt tellitud uurimises järeldati, et kuskil oli lisaks Oswaldile teine tulistaja. Sellele viitavad Kennedy sõitmisteekonnalt pärit filmi- ja helilindistused.
John Kennedy ei olnud ideaalne mees ega president, ta pettis oma naist ja ta oleks äärepealt vallandanud tuumasõja.
Samas oli ta aga ajaga kaasas käiv noor president, kes kavatses nii USAd kui maailma muuta, lubades saata inimese Kuule.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/09/7190863t1hbd45.jpg)
Lee Harvey Oswald seevastu oli vaimsete probleemidega mees, kes vallandati mereväest ning keda oli kerge mõjutada ja ära osta, kuid tegelik tapja oli keegi teine, kes elas oma elu rahulikult edasi.
Oswaldile sai lõpuks Kennedyga sarnane saatus osaks.
Dallase ööklubi omanik Jack Ruby tulistas Oswaldit surmavalt, kui politseinikud ja agendid olid teda 24. novembril 1963 viimas politseihoonest kohtusse.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/09/7190865t1h8fd3.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/10/09/7190873t1h681d.jpg)