/nginx/o/2011/05/03/571023t1had46.jpg)
Kord tahtsin emmega teatrisse minna,
selleks peab autoga sõitma linna.
Teater on etem kui kino
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kodus sätin selga ilusad riided,
teatris peab istuma vaikselt kui hiired.
Kui astun teatri uksest sisse,
satun kui maailma imelisse.
Enne etendust ostan ma kava,
siis tean, kes näitlevad laval.
Kui pimeneb saal ja etendus algab,
suur ootusärevus mind siis valdab.
Etendust vaatan ja elan ma kaasa,
tegevus laval on lustlik ja haarav.
Kui tahan, siis naeran, kui tahan, siis nutan,
mõnikord tegevus tundub nii tuttav.
Kurb, et etendus ruttu saab otsa.
Kas keegi oskaks ehk selle eest kosta?
Kui süttivad tuled, trupp lavale astub,
kahte kätt löön rõõmsalt üksteise vastu.