20. sajandi suurimaks teadlaseks peetava füüsikateoreetiku Albert Einsteini kirjutis müüdi Iisraelis Jeruusalemmas toimunud oksjonil 1,56 miljoni dollari (1,33 miljonit eurot) eest.
Pildid ja video: Albert Einsteini «õnneretsept» müüdi oksjonil 1,5 miljoni dollariga (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegemist on tekstiga, mille Einstein pani kirja Jaapanis Tokyos keiserlikus hotellis 1922. aastal, kirjapaberil on selle hotelli logo, edastab The Guardian.
/nginx/o/2017/10/25/7246605t1h1454.jpg)
Einstein jagab selles kirjutises oma «õnneretsepti», mille kohaselt mõõdukas ja rahulik elu toob rohkem õnne, kui pingeid tekitav välise edu tagaajamine.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/25/7246609t1h9fe2.jpg)
Oksjoni korraldanud Winner’s oksjonimaja eksperdid arvasid, et Einsteini kirja hinnaks võib kujuneda 5000 – 8000 dollarit, kuid see kiri osutus populaarseks ja panused sellele olid suured.
/nginx/o/2017/10/25/7246591t1h1941.jpg)
Oksjonimaja pressiesindaja Meni Chadadi teatel sai kirja omanikuks anonüümseks jääda soovinud eurooplasest kollektsionäär.
Kirjale tehtud algpakkumine oli 2000 dollarit, kuid 20 minuti jooksul kerkis pakkumine kiiresti, jõudes sadade tuhandete dollariteni. Lõpuks jäid pakkuma kaks kollektsionääri, kes tegid pakkumised telefoni teel. Kirja omanikuks sai see, kes oli kirjutise eest nõus maksma 1,56 miljonit dollarit.
Kirja müünud isik, kes on Hamburgist pärit sakslane, soovis samuti anonüümseks jääda, kuid tema sõnul oli ta üllatunud, et ka nüüd on neid, kellele pakuvad huvi ajalooliste isikute ja teadlaste sõnumid.
1921. aastal sai Einstein Nobeli füüsikapreemia fotoefekti selgituse eest, ta kuulsus kasvas pärast seda ning ta hakkas maailma erinevates paikades esinema. 1922. aastal olid tal loengud Jaapanis, kus ta nende vaheaegadel pani kirja filosoofilisi mõtteid.
/nginx/o/2017/10/25/7246607t1ha282.jpg)
Legendi kohaselt kirjutas Einstein «õnneretsepti» ja veel teisi sõnumeid, kuna Tokyo hotellis ei olnud kombeks jooksupoistele jootraha anda. Üks jooksupoistest abistas Einteini ja kuulus füüsik tahtis talle tasuda, kuid ta ei saanud seda teha rahaga.
Siis ta pani saksa keeles kirja mõtteterasid, et teda teenindanud poiss tasuta ei jääks.
Einstein olevat jooksupoisile öelnud, et võib olla on need mõtteterad väärtuslikumad kui jootraha.
/nginx/o/2017/10/25/7246599t1h93b4.jpg)
Sellel oksjonil müüdi veel üks Einsteini kirjutis, millel on üks lause «Kui on soov, on ka viis selle elluviimiseks». Selle eest maksti 240 000 dollarit.
/nginx/o/2017/10/25/7246595t1h269e.jpg)
Veel kahe Einsteini kirjutise eest käidi Jeruusalemma oksjonil välja vastavalt 33 600 ja 9600 dollarit.
Albert Einstein oli Jeruusalemma Heebrea ülikooli auprofessor. 1955. aastal surnud Einstein jättis ta sellele ülikoolile enamiku oma arhiivist, milles on palju väärtuslikku.
Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm, Saksamaa – 18. aprill 1955 Princeton, USA) oli Saksamaalt pärit ning hiljem Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi rahvusest füüsikateoreetik. Paljud peavad teda 20. sajandi suurimaks teadlaseks
Einstein sai maailmakuulsaks pärast üldrelatiivsusteooria sõnastamist 1915.aastal ning ta avastas massi ja energia vahelise seose E = mc², mida peetakse maailma kõige kuulsamaks võrrandiks.
Kuni oma surmani 1955 töötas Einstein USAs New Jerseys Princetonis Perspektiivsete uuringute Instituudis.
/nginx/o/2017/10/25/7246587t1h2fa0.jpg)