«Pähklipurejast» inimahv sõi tegelikult taimi

Paranthropus boisei pealuu Foto: SCANPIX

Ligi pool sajandit on arvatud, et väljasurnud inimahv Paranthropus boisei sõi oma tugevate lõualuude ja laiade hammaste tõttu pähkleid ja muid sarnaseid saadusi.

Nüüdne uuring aga näitas, et see «pähklipureja» hüüdnime saanud liik toitus tegelikult pehmetest taimedest, kirjutab Discovery News.

USA Arkansase ülikooli antropoloogi Peter Ungari sõnul ei ole palentoloogias asjad alati nii, nagu need paistavad.

«Pähklipurejat» uurisid ka Utahi ülikooli paleontoloogid. Analüüsiti 24 hammast ja seal leiduvat süsinikku.

Niinimetatud pähklipurejad elasid Ida-Aafrikas 2,6 – 1,2 miljonit aastat tagasi.

Avastati, et hammastes leidub kahte tüüpi süsinikku. Esimene pärineb lehtede, pähklite ja viljade söömisest, teine aga rohust ja kõrkjate söömisest.

Hammaste analüüs paljastas, et Paranthropus boisei menüüs oli esikohal pehmed taimed.

«See tulemus oli meie jaoks üllatus. Kuna lõualuu ja hammaste ehitus viitas, et nende abil on võimalik midagi väga kõva katki hammustada, siis arvati pikka aega, et nad sõid pähkleid. Tegelikult aga saab selle väljasurnud liigi esindajat võrrelda lehmaga,» selgitasid uurijad.

Paranthropus boisei kolju avastati esmakordselt 1959. aastal kuulsate paleontoloogide Mary ja Louis Leakey poolt Aafrikast Tanzaniast.

Nüüdsete uurijate sõnul põhinevad kõik varasemad selle liigi kohta käivad uurimised nende suurtel hammastel ja tugevatel lõualuudel. Samas aga ei analüüsitud hambaid eraldi.

Hammaste eraldi analüüsimine andis hoopis teise pildi – tegemist oli taimedest toitunud liigiga.

See teooria käidi välja juba 2007. aastal ja siis selgitati, et hammaste kulumine viitab taimetoitlusele.