Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Millal trikisuutamise printsess Kelly Sildaru tagasi mäele saab?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kelly Sildaru
Kelly Sildaru Foto: facebook / Andrei Ozboda

Kuu aega tagasi kustusid lootused, et Pyeongchangi taliolümpialt võiks tulla Eestile medal. Vigursuusataja Kelly Sildaru kukkus treeningul Uus-Meremaal nii õnnetult, et vasaku põlve esimene ristatiside läks täiesti katki. See on trauma, millest ei parane paari kuuga, kirjutab Arter. 

«Eesti spordi imelapse Kelly Sildaru isa ja treeneri Tõnis Sildaru väitel on enamik võite tulnud tänu sellele, et neil on õnne olnud,» Õnn võib aga ootamatult selja pöörata. 
Hetkel käib Kelly pea iga päev füsioterapeudi juures ja tegeleb venituste ja harjutustega kolm korda päevas. 
«Saan kõndida. Kaks-kolm päeva tagasi sain esimest korda spordisaalis rattaga sõita,» räägib Kelly taastumisprotsessist.
«Enne ei saanud, sest jalg ei läinud põlvest piisavalt kõveraks. Ega ta praegu ka päris sirgeks lähe. Kui olen tükk aega kõvera jalaga istunud, jääb jalg kangeks, nii et kui kõndima hakkan, on algul natuke ebamugav. Pisut lonkan. Pean kogu aeg jalga venitama ja päris palju taastusharjutusi tegema.» räägib 15-aastane Kelly enda igapäevarutiinist.
Kas trikisuusatamise printsessi karjäär on lõplikult läbi? Ristsideme venitus on levinud trauma, väidetavalt tehakse USA-s ristsideme venituse lõikusi aastas 200 000 korda.
Kelly isa, Tõnis Sildarul on raske spekuleerida, kaua võtab aega Kelly paranemine. Konkurentide järgi oskab Tõnis vaid aimata, et ega see mäele tagasi tulek ei ole sugugi nii sujuv:
«Eks need vigastused mingisuguse lünga ikka sisse löövad. Olla üheksa kuud lumelt eemal on päris pikk aeg. Tänu sellele tase kindlasti natuke langeb, ja ei saa ära unustada, et teiste tase sama ajaga jällegi tõuseb. Jõudude vahekord kindlasti muutub, kui me tagasi tuleme. Kui palju, on jube raske öelda.» räägib Tõnis Sildau. 

Tagasi üles