/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/10/18/7229551t1hed99.jpg)
Elu24 toimetus võttis ühendust hinnatud tantsupedagoogi ja tantsukooli juhi Merle Klandorfiga seoses eelmisel nädalal avalikkuse ette tulnud Taavi Rõivase välisvisiidil toimunud ahistamissüüdistuse teemal.
Etiketiekspert Merle Klandorf: alati võib partner otsustada edasi tantsimisest loobuda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurisime tantsupedagoogi arvamust, kas abielumees/naine võib tantsida võõra partneriga ning milline on eetiline piir Eesti kultuuriruumi ja tavasid silmas pidades. Merle teab rääkida seltskonnatantsu etiketti silmas pidades, et viisakas on tantsida alati oma partneriga:
«Seltskonnatantsu etiketi kohaselt on viisakas tantsida koosviibimistel kõigepealt alati oma partneriga. Seejärel, või oma partneri puudumisel, oleks sobiv tantsida järjest kõigi lauanaabritega.»
«Eestis on kombeks tantsida võõra partneriga 2 meloodiat järjest, mis ei tähenda, et meeldivat vestlust peaks katkestama ja 3. tantsu tegemata jätma. Näiteks enamikus teistes riikides tantsitakse hoopis 3 meloodiat järjest ja tihtipeale jäädakse tantsima järgmise orkestri pausini. Selles suhtes on partnerite soovide väljendus võrdse kaaluga,» teab Merle rääkida.
Merle lisab: «Alati võib emb-kumb partner otsustada edasi tantsimisest loobuda ja teine partner peab sel juhul leppima eitava vastusega.
Tantsule minekust loobumine ehk korvi andmine on äärmiselt ebaviisakas, kui selleks ei ole väga mõjuvat põhjust. Kui kutsutakse tantsima partneriga/abikaasaga peol olevat pidulist, siis on viisakas tantsuluba küsida ka tema partnerilt.»