Kaia Jäppinen kaalus raskeimal depressioonihetkel vaid 42 kilo: tööle minnes kukkusin lihtsalt kokku
17. oktoober 2017, 19:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/10/17/7227985t1h8f41.jpg)
Tallinna endine abilinnapea Kaia Jäppinen kirjeldas «Ringvaates», kuidas ta seitsme aasta eest päevapealt töölt ära tuli.
Jäppinen tunnistas, et lahkudes ta ei teadnud, et ta põeb depressiooni.
«Kuna mul oli olnud juba kaks läbipõlemist töö juures, 2007. ja 2009. aastal, siis 2010. aastal juhtus selline asi, et kui ma hakkasin hommikul tööle minema, soeng peas, meik tehtud, kostüüm seljas, siis ma lihtsalt kukkusin kokku,» kirjeldas Jäppinen. «Haiglas mõtlesin ja vaatasin valget lage ning mõistsin, et mul on vaja ühte lehte valget paberit, et kirjutada lahkumisavaldus, sest ma lihtsalt enam ei jaksa.»
Suve alguses töölt ära tulles ei olnud asi veel väga hull, aga sügisel tabas teda raske depressioon.
«See on selline olemine, et sind ei huvita mitte miski. Sa ei taha midagi teha, sa ei taha kedagi näha, mitte midagi kuulda. Sa võid päevade kaupa voodis olla, tahtes magada, kusjuures sa tegelikult ei maga. Mulle endale oli kõige hämmastavam see, et ma ei saanud aru, mis minuga toimub. Ma olin kogu aeg olnud vedur ja miski polnud minu jaoks probleem,» rääkis Jäppinen.
Jäppinen muutus füüsiliselt väga nõrgaks ja tal kadus ära söögiisu.
«Ma ei söönud praktiliselt kuu aeg, millega kaotasin kehakaalust kümme protsenti. Ma ei seisnud enam jalgadel. Kaalusin 42 kilo. Õppisin pärast uuesti kõndima, aga see oli väga ränk,» meenutas naine.
Jäppinen märkis, et sellisel hetkel tuleb pöörduda arsti poole.
«Need inimesed, kellel on meeleolu kõikumisi, võiksid teadvustada, et selliseks kohaks on psühhiaatriahaigla vastuvõtuosakond. Ei ole midagi häbeneda. Seal on kaks osakonda, kus on depressiooniga inimesed,» rääkis Jäppinen, et ta leidis endale väga hea psühholoogi.
Jäppineni sõnul paraneb kolmandik depressioonihaigetest täielikult, kolmandik jääb kahevahele kõikuma ning kolmandik ei paranegi. Naine usub, et tema kuulub nende hulka, kes on võimelised täielikult paranema.