/nginx/o/2019/12/19/12823123t1he95c.jpg)
Imagoloogia õppejõud Linnar Priimägi sõnul on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liikmete seas populaarsed kaabud laenatud 30ndatest, mil Eesti presidendiks oli Konstantin Päts.
Linnar Priimägi: EKRE ideaal on Pätsu-aegne Eesti (6)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna valimispeol jäi fotograafile silma, et Mart ja Martin Helme kõrval oli ka palju teisi, kes saabusid peole kaabuga.
Linnar Priimägi usub, et EKRElaste seas populaarsed kaabud on laenatud Pätsi-aegsest Eestist. «Eks nad seda aega tahavad meenutada ja 1934. aasta Pätsi riik on ju nende ideaal. Ega nad mujalt seda ei ole laenanud,» rääkis Priimägi.
Priimäe sõnul on kaabu isandate märk. «Vanasti Peterburis, pärast revolutsiooni, sõimati kaabukandjaid trammis. Sest vaenlane käis kaabuga, aga proletaarlane soniga,» rääkis ta.
:format(webp)/nginx/o/2017/02/20/6360095t1h3039.png)
Kommunikatsioonispetsialist Aune Past usub, et pigem on kaabukandmine EKRE seas populaarseks saanud kuuluvust näitava märgina.
«Kaabuga mees jätab mulle härrasmehe ja võib-olla traditsioone ja konservatiivsust hindava mulje, aga ma pole selleteemalisi uuringuid näinud ja lugenud,» ütles Past, lisades, et ei tea, kas selline arusaam ühiskonnas ka laiemalt levinud on.
Past ei usu, et EKRElaste kaabukandmine on mingi sõnumi manifestatsioon, vaid pigem on selle levik grupisisene peegeldus. «See on meie grupp ja meie käime nii riides,» selgitas Past.
Pasti sõnul oli aastaid tagasi USAs presidendivalimiste ajal väga oluline, et kantaks musta asemel valget kauboikaabut, siis Eesti kultuurikontekstis see kindlasti ei kehti. «Katsu sa sellise tolmu ja pori sees valge kaabuga käia,» ütles Past.
/nginx/o/2017/10/17/7226625t1h5253.jpg)
Linnar Priimägi tõi peavarjude tähendust rääkides näiteks mütsi, mida tänapäeval tuntakse joonisfilmist «Smurfid», kuid varem hoopis teist tähendust kandis. «Früügia, selline ette laskuv punane mütsiloti, oli vabaks lastud orjade märk,» rääkis Priimägi.
/nginx/o/2017/03/29/6498591t1h5fc5.jpg)