Šotimaa Edinburghi ülikooli uuring näitas, et vasakukäeliste inimeste seas on kartjaid rohkem kui paremakäeliste seas.
Vasakukäeliste inimeste seas on kartjaid rohkem
Psühholoogid tegid katse, milles lasid nii parema- kui vasakukäelistel katsealustel vaadata kaheksaminutilist hirmu tekitavat lõiku trillerist «Silence of the Lambs» (Voonakeste vaikimine), kirjutab The Telegraph.
Tulemused näitasid, et vasakukäeliste seas esines pärast selle vaatamist rohkem traumajärgse stressi sümptomeid.
Hiljem paluti katsealustel meelde tuletada, mida nad nägid. Vasakukäelised suutsid meenutada filmilõigu hirmu tekitanud momente detailsemalt kui paremakäelised.
Uurijate sõnul kehtib sama ka vasaku- ja paremakäeliste inimeste juures, kelle on diagnoositud traumajärgne stress.
Psühholoogide arvates aitab see uuring paremini mõista traumajärgse stressi tekkimist ning seda, kuidas aju hirmuga toime tuleb.
«Traumajärgset stressi tuleb vasakukäeliste inimeste seas rohkem ette kui paremakäeliste seas. Kasutasime katses filmist «Silence of the Lambs» stseene, mis tekitasid hirmu. Vasakukäeliste hulgas oli rohkem neid, kellele see film hirmu ja stressi tekitas. Kui vasakukäelised kogevad midagi kartust ja hirmu tekitavat, isegi siis kui see on vaid film, tekivad neil sümptomid, mis meenutavad traumajärgset stressi,» selgitas psühholoog Carolyn Choudary.
«Silence of the Lambs», mille peaosas on Anthony Hopkisn sarimõrvarist Hannibal Lecterina ning Jodie Foster FBI agnedi Clarice Starlingina, peetakse läbi aegade üheks parimaks trilleriks.
Seda filmi vaadanud vasakukäelistel ilmnesid sümptomid, mis tekivad tavaliselt traumajärgse stressi käes kannatajatel.
«Oletame, et see on seotud viisiga, kuidas aju hirmu tekitavate sündmuste ajal asju salvestab. Aju kaks poolkera mängivad traumajärgse stressi tekkes erinevat rolli. Paremakäelistel on hirmu tekkega seotud vasem ajupool. Vasakukäelistel on aga vastupidi – neil aktiveerub siis parem ajupool. Tuleb teha veel uuringuid, et saada aru, mis ajus tegelikult toimub,» lisas uurija.