12 kuulsust, kes on tegelikult põgenikud

Mila Kunis

FOTO: DVS/Elevation Photos/Photoshot/Scanpix

Põgenikud on inimesed, kes on põgenenud oma kodumaalt kas sõja, looduskatastroofi või tagakiusamise eest. ÜRO andmetel on praegu maailmas üle 65 miljoni põgeniku, mis on Teise maailmasõja järgne suurim põgenike arv.

Hoolimata oma põgenikustaatusest, on nii mõnigi põgenik saanud oma uuel kodumaal kuulsaks, edastab thisisinsider.com.

Regina Spector

FOTO: imago stock&people/imago/PicturePerfect/Scanpix

Lauljanna Regina Spektor sündis 18. veebruaril 1980. aastal Nõukogude Liidus Moskvas, ta vanemad põgenesid koos temaga USAsse, kui ta oli üheksa-aastane. Spektori vanemad õppisid muusikat ja on muusikud. Ka Spektor ise õppis muusikat ja laulmist ning temast sai lauljanna, kelle hitid on näiteks «Samson» ja «Us».

Rita Ora

FOTO: Josiah Kamau/Josiah Kamau/BuzzFoto.com/Scanpix

Lauljanna ja näitlejanna Rita Ora sündis 26. novembril 1990 endises Jugoslaavias, praeguses Kosovos Prištinas albaanlastest vanematele. Jugoslaavia lagunemisel 1993. aastal hakati albaanlasi taga kiusama ja sajad neist põgenesid teistesse riikidesse. Ora pere asus elama Ühendkuningriiki Londonisse, kus Ritast on saanud tuntud staar.

Mila Kunis

FOTO: DVS/Elevation Photos/Photoshot/Scanpix

Näitlejanna Mila Kunis saabus Ukrainast USAsse Los Angelesse usupõgeniku viisaga 1991. aastal. Kunis on pärit juutide perest. Ta sündis 14. augustil 1983 Ukrainas Tšernivitsis.

«Pärast Teist maialmasõda ja holokausti ei olnud Nõukogude Liidus elavad juudid vabad, neile oli keelatud nende usk. Minu pere kasvatas mind juudi kultuuri ja usu kohaselt. Iga inimene teab, kes ta tegelikult on,» sõnas Kunis paar aastat tagasi intervjuus.

Tom Stoppard

FOTO: Ruslan Krivobok/RIA Novosti/Scanpix

Näitekirjanik Tom Stoppard, sünninimega Tomáš Straussler, kelle sulest on sellised kuulsad näidendid nagu «Arkaadia»  ja «Rosencrantz ja Guildernstern on surnud»,  sündis 3. juulil 1937. aastal Zlinis Tšehhis ja lahkus sealt enne natsiarmee sissemarssi. Ta suundus koos oma vanematega Singapuri, mis oli riik, kuhu nad isa töö tõttu minna said. Natsid tapsid Toppardi neli vanavanemat, kes ei saanud lahkuda.

Stoppardi pere pidi mõni aeg hiljem Singapurist lahkuma, kuna selle annekteerisid jaapanlased. Ema koos lastega läks Indiasse Darjeelingisse, isa astus Briti armeesse, hukkudes 1942. aastal lahingus. Pärast sõda suundus pere Ühendkuningriiki Londonisse.

Räppar M.I.A.

FOTO: CHAD BATKA/NYT/Scanpix

Räppar M.I.A. sündis 18. juulil 1975 Suurbritannias Londonis, kuid ta vanemad kolisid Sri Lankale, kust nende esivanemad pärit olid kui ta oli mõnekuune. Ta isa asus võitlema Sri Lanka põliselanike tamilide õiguste eest. Nad lahkusid Sri Lankal puhkenud kodusõja tõttu, suundudes Indiasse ja siis tagasi Londonisse.

Viet Thanh Nguyen / wikipedia.org

FOTO: Wikipedia.org

Pulitzeri preemia saanud kirjanik Viet Thanh Nguyen sündis 13. märtsil 1971 Vietnamis, kuid lahkus sealt koos perega 1975. aastal, kui riigis käis sõda. Nad suundusid USAsse Pennsylvaniasse, hiljem Californiasse. Kirjaniku romaan «The Sympathizer», mis räägib Vietkongi agendist, kes infiltreerub Lõuna-Vietnami armeesse ja hiljem põgeneb USAsse, sai 2016. aastal Pulitzeri preemia.

Kirjanik lühijuttude kogu «The Refugees» mida ta kirjutas 20 aastat, avaldatakse järgmise aasta veebruaris.

«Ma ei ole enam ammu põgenik, kuid ma tegelen selle teemaga. Isegi need, kes praegu on põgenikud, üritavad kiiresti unustada aja, mil neid ei peetud inimesteks,» sõnas kirjanik.

Räppar K'Naan

FOTO: MICHAEL NAGLE/NYT/Scanpix

Räppar K’Naan sündis 1. veebruaril 1978 Somaalias Muqdishos, kuid põgenes 13-aatsasena Somaalia kodusõja eest. Tema ja ta teised pereliikmed elasid umbes ühe aasta USAs New Yorgis, siis said uuesti kontakti isaga, kes oli jõudnud Kanadasse Torontosse. Kogu pere suundus Kanadasse, kus K'Naanist sai räppar.

2010. aastal kasutas firma Coca Cola oma kampaanias K’ Naani pala «Wavin’ Flag», mis tegi temast maailmakuulsa. Ta muusikas on mitu laulu, mis räägib Somalaiast põgenemisest ja põgenikuks olemisest.

Räppar K’ Naan on ka poliitiliselt aktiivne, olles Somaalia sõja vastane.

Madeleine Albright

FOTO: Manuel Balce Ceneta/AP/Scanpix

USA endine välisminister Madeleine Albright sündis 15. mail 1937 Prahas, ta isa oli tuntud diplomaat Josef Korbel. Pere lahkus Tšehhoslovakkiast 1939. aastal Ühendkuningriiki, pärast teist maailmasõda läks tagasi, kuid kommunistide võimuletulek sundis neid uuesti lahkuma. 1948. aastal asuti elama USAsse. Madeleine Albright lõpetas Columbia ülikooli, kaitstes 1976 õigusteaduses doktorikraadi. 1997. aastal sai Albrightist USA esimene naissoost välisminister. Ta avaldas oma elust raamatu «Madame Secretary», milles ta kirjutab, et sai alles hilisemas elus teada oma vanemate juudi päritolu kohta ja et ta pere põgenes nii etnilise puhastuse kui poliitilise tagakiusamise eest.

Gary Shteyngart

FOTO: JAMES HILL/NYT/Scanpix

Kirjanik Gary Shteyngart, kes sündis 5. juulil 1972 Peteburis, põgenes koos vanematega Nõukogude Liidust, kui oli laps ja nad läksid USAsse New Yorki. Ta kirjeldab seda kogemust raamatus «Little Failure».

Shteyngarti esimene kuulus romaan oli «Super Sad True Love Story». Tema sulest on ka sellised satiirilised teosed nõukogude elu kohta nagu «The Russian Debutante’s Handbook» ja «Absurdistan».

Gloria Estefan

FOTO: XLNY/Stella Pictures/Scanpix

Laulja-laulukirjutaja Gloria Estefan sündis 1. septembril 1957 Kuubal Havannas, kui oli käimas külm sõda. Ta pere põgenes Kuuba revolutsiooni ajal USAsse Floridasse, kus ta isa astus USA sõjaväkke ja osales 1961. aasta aprillis Sigade Lahe dessandis. USA üritas hõivata Kuuba edelaosa ja kukutada võimult Fidel Castro, kuid see ebaõnnestus.

Gloria Estefan sai USA kodakondsuse 1974. aastal. Oma 40 aastat kestnud lauljakarjääri jooksul on ta saanud seitse Grammy auhinda.

Ruth Westheimer

FOTO: CHESTER HIGGINS JR/NYT/Scanpix

USA tuntud seksiterapeut, juudi päritolu Ruth Westheimer sündis 4. juunil 1928 Saksamaal Karlstadtis, ta saadeti Teise maailmasõja ajal Šveitsi, kuid ta ema ja vanaema hukkusid koonduslaagris. Pärast sõda läks ta koos ellujäänud sugulastega 1949. aastal loodud Iisraeli, kuid hiljem suundus Prantsusmaale ja USAsse, kus temast sai tuntud psühholoog ja seksiterapeut.

Iman

FOTO: Michael Stewart/MBpicturesnews.com/Scanpix

Supermodell Iman, kodanikunimega Zara Mohamed Abdulmajid  sündis 25. juulil 1955 Somaalias Muqdishos, ta saadeti õppima Egiptusse internaatkooli. Somaalias lahvatas sõda ja ta pere lahkus Somaaliast. Iman võeti Egiptusest kaasa ja pere suundus Keeniasse, hiljem elati veel mitmetes riikides. Temast sai kuulus modell, kes lõpetas oma karjääri 1990. aastatel, tegeledes nüüd heategevusega ning tal on oma kosmeetikasari.

Iman on briti rokkmuusiku David Bowie lesk, nad abiellusid 1992. Bowie suri 10. jaanuaril 2016.

Iman ja David Bowie

FOTO: Stan Honda/AFP/Scanpix

Tagasi üles