Eurolaulu Raadio

Milline tragöödia! Vana-Kreeka amfiteatri hea akustika osutus müüdiks

Kreeka Epidauruse amfiteater

FOTO: Wikipedia.org

Antiikaja amfiteatrite akustikat on seni peetud selle ajastu helitehnika imeks, kuid Kreeka Epidauruse amfiteatris tehtud uuring näitas, et sealne heli ei ole nii hea, kui seni arvatud.

4. sajandil eKr ehitatud amfiteater mahutas kuni 14 000 pealtvaatajat ja sajandeid arvati, et tegemist on ühe parema akustikaga teatriga, kus igal pool olevat selgelt kuulda nööpnõela kukkumist ja tiku tõmbamist, edastab The Guardian.

Kreeka Epidauruse amfiteater / wikipedia.org

FOTO: Wikipedia.org

Briti arheoloog Mortimer Wheeler sõnas 1958. aastal, et kui laval sosistada, siis seda kuuleb ka kõige odavama piletiga kõige kaugemal istuja.

Hollandi Eindhoveni ülikooli teadlaste uuring näitas, et amfiteatrite hea akustika on lihtsalt sajandist sajandisse kestnud müüt.

Vana-Kreeka Epidauruse amfiteatrit külastas mitu aastat tagasi nimetatud ülikooli heliprofessor Constant Hak, kellele hakkas selle teatri akustika huvi pakkuma.

«Mind huvitas, mis selle heliga ikka toimub, kas iidsed kreeklased suutsid tõesti ehitada oma ajastu «helimasina»,» sõnas teadlane.

Hak ja ta kolleegid viisid nii Epidauruse, Atika Odeoni kui Argose amfiteatris läbi rea eksperimente. Nad paigutasid amfiteatritesse, kaasa arvatud Epidaurusesse 20 mikrofoni 12 erinevasse paika ning kaks valjuhääldit, millest üks asus lava keskel ja teine küljel.

Valjuhäälditest tuli heli, ühe valjuhääldi heli tuli viivitusega ja heli kõrguse muutusega. Teadlased tegid Epidauruses kokku 2400 salvestist.

Saadud andmete põhjal uuriti, et kui tugevat heli amfiteatri eri paikades kuuleb.

Amifiteatri heli võrreldi laboratooriumis korraldatud katsete heliga, mündi kukkumise, paberi käristamise, tiku tõmbamise ja inimese sosina heliga. Need mängiti ette vabatahtlikele katsealustele ja paluti öelda, kui valju peab nimetatud tegevuste heli olema, et seda on kuulda üle taustamüra. Nende tulemuste järgi uuriti, kui valjult on amfiteatri eri paikades nimetatud helisid kuulda.

Mündi kukkumist ja paberi rebimist oli mingil määral kuulda kogu amfiteatris, kuid korralikult kuuldi neid vaid poolte istmeteni.

Tiku tõmbamist oli kuulda vaid lava lähedal, kaugemal see heli hajus ning sosistamist ainult lavale kõige lähemate istmete juures.

Kreeka Epidauruse amfiteater

FOTO: Spectrum Colour Library/Spectrum / HIP / TopFoto/Scanpix

Veel ühes katses pandi valjuhääldid, kust tuli heli ja seda oli kuulda tagumistes ridades vaid siis, kui heli valjus oli põhjas. Teadlased järeldasid sellest, et laval esinenud pidid praktiliselt karjuma, et nende hääl kostaks ka kõige kaugemal asuvate vaatajate-kuulajateni.

Haki teooriat, et Vana-Kreeka amfiteatrite heli ei ole nii suurepärane, kui arvatud, toetab Briti Manchesteri Salfordi ülikooli teadlane Bruno Fazenda, kes on tuntust kogunud Stonehenge’i akustika uurimisega, kuid kes on külastanud ka Epidauruse amfiteatrit.

«Selle uuringu tulemused on õiged. Kui tahad kuulda lavalt kostvat hästi, siis on vaja midagi, mis heli võimendaks, ehitis ise seda täielikult ei suuda. Võimalik, et Vana-Kreeka näitlejate maskid olid need helivõimendajad, kuid selle nurga alt uuringut ei ole veel tehtud,» teatas Fazenda.

Ta lisas, et Vana-Kreeka ehituskunsti, ka selle kohta, mis puudutab amfiteatreid, on palju legende ja on neid, kelle arvates on osa kaugete esivanemate ehitus- ja heliteadmised kaotsi läinud.

Briti Oxfordi ülikooli klassikaliste kultuuride professori Armand D’ Angouri arvates tuleks amfiteatrite uuringutes arvestada sellega, et tänapäeva heli on kindlasti erinev antiikaja helist. Samuti ei olnud antiikajal nii palju taustamüra kui tänapäeval.

Tema arvates kasutasid iidsed kreeklased oma amfiteatrites heli võimendamiseks kas tühje anumaid või mida muud, mis heli võimendas, paigutades need strateegiliselt õigetesse paikadesse.

Yorki ülikooli heliteadlase Damian Murphy sõnul minnakse tänapäeval ja mindi ka iidsel ajal teatrisse, mitte ainult heli kuulama, vaid kogema midagi uut, huvitavat ja harivat.  

Kreeka Epidauruse amfiteatri ehitas skultptor ja arhitekt Plykleitos noorem neljandal sajandil eKr. Roomlased lisasid 34 algsele istmereale veel 21 rida.

Tänapäeval asub see amfiteater Kreeka pealinnast Ateenast umbes 160 kilomeetri kaugusel Argolise prefektuuris Lygourios.