Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

87-aastane katalaanlanna kardab, et Hispaanias lahvatab jälle kodusõda

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Naine Hispaania ja Kataloonia lipuga | FOTO: Santi Palacios/AP/Scanpix

Hispaania autonoomne piirkond Kataloonia tahab iseseisvuda ja on jagunenud kaheks, seda jagunemist on märgata igal sammul ka katalaanide pealinnas Barcelonas, kus ühel pool tänavat võib näha Hispaania ja teisel pool Kataloonia lippe.

Meedia intervjueeris Barcelona eeslinnas elavat 87-aastast katalaanlannat Maria Muñozt, kes pooldab Kataloonia iseseisvust, kuid samas kardab, et Hispaanias võib puhkeda taas kodusõda.

Muñoze sõnul oli kuueaastane, kui Hispaanias lahvatas 1936. aasta juulis kodusõda, mis kestis 1939. aasta aprillini.

Hispaania kodusõda / Between The Wars/Scanpix

«Olukord on skisofreeniline, olen ühe kodusõja üle elanud ega soovi seda uuesti kogeda. Olin vaid kuueaastane, kui Hispaanias lahvatas sisesõda ja ma mäletan hästi, mis see kaasa tõi,» teatas katalaanlanna.

Hispaania kodusõda / Between The Wars/Scanpix

Naise arvates on Hispaania keskvõim alates kodusõjast katalaanide õiguste peale vilistanud ja neid jalge alla tallanud. Kindral Francisco Franco diktatuur üritas hävitada katalaanide kultuuri ja keelt.

Francisco Franco (1892 - 1975) / Personalities/Scanpix

«Katalaanid võitlevad iseseisvuse eest, me ei soovi sõda, kuid me ei saa välistada, et seda ei teki. Olen natuke hirmul, kuid loodan, et on neid riike, mis sõja puhkedes Katalooniale abikäe ulatavad,» teatas Muñoz.

Muñoze lähistel elab 69-aastane Antonio Martinez, kes on andaluuslane ja tema toetab Hispaania ühtsust, mitte Kataloonia eraldumist ja iseseisvumist. Tema kodu rõdul on Hispaania lipp, mis näitab ta meelsust.

Hispaania ühtsuse toetajad / Javier Luengo/Sputnik/Scanpix

Martinez kolis 30 aastat tagasi Katalooniasse Andaluusiast, ta ennast katalaaniks ei pea, küll aga peavad end katalaanideks ta lapsed ja lapselapsed.

«Üks minu poegadest on politseinik ja minu minia on politseinik. Mulle meeldib Kataloonia, see on minu kodu, kuid ma ei poolda selle ala iseseisvumist. Ma ei ole sünnilt katalaan, kuid mu lapsed ja lapselapsed on sündinud siin ja nemad peavad end katalaanideks,» teatas mees.

Kataloonia separatistide lipp / Pacific Press/Pacific Press/Sipa USA/Scanpix

Martinezi teatel on ta tuttavate seas neid, kelle pered on jagunenud kahte leeri, osa pereliikmetest pooldab Kataloonia iseseisvumist, osa mitte. Talle on teada ka üks ekstreemne juhtum, Barcelonas elav paar otsustas minna lahku ja nad andsid lahutusavalduse sisse, kuna nende nägemus Kataloonia tulevikust on erinev.

Kataloonia separatistid / ALESSANDRO SERRANO/AGF/SIPA/ALESSANDRO SERRANO/AGF/SIPA/Scanpix

«Minu enda peres on mul selles küsimuses probleeme miniaga, kes töötab kohalikus Kataloonia politseis Mossos d’ Esquadra ja ta on solvunud, et ma ei toeta Kataloonia iseseisvumist,» lisas mees.

Hispaania politsei / EMILIO MORENATTI/AP/Scanpix

Martinezi sõnul ei saa Kataloonia iseseisvushääletust pidada seaduslikuks, kuna ei kontrollitud isikut tõendavaid dokumente.

Nii mõnigi Kataloonias elav inimene arvab, et poliitikud üritavad Kataloonia probleemi taha peita enda korruptsiooni, valesid ja möödalaskmisi.

«Kataloonia on seni olnud Hispaania üks jõukamaid piirkondi, kuid olukord on muutunud kriitiliseks. Hispaania keskvõim võib anda hoobi, mille tõttu hakkame vaesuma ja kaovad töökohad,» arvavad osad Barcelona elanikud.

Kuid on ka neid, kes näevad Kataloonia eraldumisel Hispaaniast suuri ärivõimalusi. Firmaomaniku Marta Roelase teatel on ta Hispaania praeguse valitsuse poliitikas ja majanduses pettunud, kuna see on toonud talle suuri probleeme ja rahalisi raskusi. Selle tõttu ta toetab Kataloonia iseseisvuspüüdeid.

Roelase arvates oleks Kataloonia president Carles Puigdemont pidanud Kataloonia sel teisipäeval iseseisvaks kuulutama.

Carles Puigdemont / LLUIS GENE/AFP/Scanpix

«Arvan, et kuna Puigdemont seda ei teinud, siis ihub Hispaania peaminister Mariano Rajoy kättemaksu, ta ei jäta asja niisama. Võimalik, et ta on leebem vaid siis, kui Brüssel sekkub,» jätkas hispaanlanna.

Kataloonia elanikke, nii neid, kes on iseseisvuse poolt kui ka neid, kes on vastu, üllatas politseivägivald.

Hispaania märulipolitsei / EMILIO MORENATTI/AP/Scanpix

Katalaanide sõnul on nad rohkem eurooplased kui Hispaania teiste alade elanikud.

«Meie, katalaanid oleme eurooplased, me oleme ülejäänud hispaanlastest erinevad. Hispaania ei ole meid tegelikult kunagi omaks võtnud ja nad ei taha meie lahkumist, kuna oleme jõukad. Kui oleksime sama vaesed kui Extremadura elanikud, siis oleks nad meie ala ammu lubanud iseseisvaks kuulutada ja tänanud, et näljarottidest lahti said, kuid me ei ole vaesed,» teatasid kataloonia elanikud.

Hispaania kodusõda oli 1936. aasta juulist kuni 1939. aasta aprillini kestnud sõjaline konflikt Teises Hispaania Vabariigis. Ühel pool olid parempoolsed kindral Francisco Franco (1892 – 1975) juhtimisel ja teisel pool vasakpoolsed rühmitused. Franco oli enne sõja puhkemist kuulutanud välja vabariigi ja kehtestanud diktatuuri. Ajaloolaste sõnul tekkis see sõda poliitiliste, majanduslike ja kultuuriliste erinevuste tõttu.

Vabariiklasi (republicanos) toetasid Nõukogude Liit ja Mehhiko ning natsionaliste (nacionales) toetasid Itaalia, Saksamaa ja naaberriik Portugal.

Hispaania kodusõda / Between The Wars/Scanpix

Tagasi üles