:format(webp)/nginx/o/2017/10/10/7194745t1hd013.jpg)
Septembri lõpul said Mehhiko kirdeosas Tamaulipase osariigis Tampicos elavad inimesed üllatuse osaliseks, kuna kogesid midagi sellist, millest olid varem kuulnud vaid juttudes.
Video: Mehhikos sadas koos paduvihmaga taevast kalu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tampico võimude ja politsei teatel said nad kohalikelt kõnesid, et taevast sajab üsna suuri kalu, mindi kontrollima ja see vastas tõele, edastab ancient-origins.net.
«Tegemist oli kurioosumiga: taevast langes koos vihmapiiskadega kalu,» teatas Tamaulipase osariigi ametnik, kes postitas taevast kukkunud kaladest fotod Facebooki.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/10/7194735t1h32d8.jpg)
Tema sõnul andis loodusime kassidele korraliku pidusöögi.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/10/7194745t1hd013.jpg)
Loodusteadlaste arvates võis tugev tormituul või vesipüks kalad veest välja lennutada.
Inimkonna ajaloos on mitu ülestähendust taevast sadanud kalade, aga ka konnade, meduuside, herneste, ubade, seemnete ja teiste ebatavaliste asjade kohta.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/10/7194733t1h7e07.jpg)
Üks esimesi selliseid ülestähendusi pärineb Vana-Rooma filosoofi ja loodusteadlase Plinius Vanema (eluaastad 23 – 79 pKr) sulest. Ta kirjeldab, kuidas Rooma lähedal sadas tugeva tormi ajal konni.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/10/7194743t1he546.jpg)
Veel ühe sarnase juhtumi on kirja pannud kolmandal sajandil pKr Vana-Kreeka kõnemees Athenaeus: «Paeonias ja Dardanias sadas konni, neid oli nii palju, et nad katsid paksu kihina maapinda ja ehitisi. Surnud konnadest hakkas levima halba lõhna».
Itaalia keskosa tabanud tormis sadas 1840. aastal hariliku juudapuu vilju, USAs Californias Lake’i maakonnas sadas koos vihmaga 1857. aastal suhkrugraanuleid, Iirimaal Dublinis 1867. aastal aga sarapuupähkleid, Saksamaal Paderbornis 1892. aastal sinimerekarpe ja Inglismaal Bathis 1894. aastal meduuse.
Nõukogude Liidus Oka jõe lähedases Mešeras sadas 16. juunil 1940 münte, mis pärinesid 16. sajandist.
Arheoloogide sõnul tabas ala tromb, mis keerutas pinnases olnud vanad mündid välja ja kandis nad kaugemale, kus need nagu taevast alla kukkusid.
Ameeriklasest tuntud ihtüoloog E.W. Gudger oli üks esimesi, kes tegeles taevast sadavate kalade fenomeniga. Esimese teooria kohaselt sattusid kalad kuivale maale veekogu kuivades, inimesed aga arvasid, et kalad sadasid taevast. Teise kohaselt sattusid kalad kudemispiirkondadesse liikudes kogemata kuivale, kolmanda kohaselt tõstis tugev tuul või vesipüks kalad veekogust välja ning neljanda järgi tõmbasid tornaadod mitmest kohast kalad kaasa ja pillutasid neid teistes paikades laiali.
Viimane teooria leidis üleilmse toetuse ja seda on tõestatud.
Kuid maailmas on juhtumeid, mis on seni mõistatuseks jäänud, näiteks on sadanud taevast üsna suuri kive. Nende lendamist on selgitatud orkaani ja tornaadoga, kuid tõestada ei ole suudetud.
Varasematel sajanditel olid inimesed ebausklikud ja arvasid, et jumal või saatan karistab inimkonda taevast sadavate kalade, konnade ja kividega.