Video: 17. – 18. sajandi füüsiku Isaac Newtoni arvates saabub maailmalõpp 2060. aastal

Isaac Newton

FOTO: Personalities/Scanpix

Niikaua kui inimkond on eksisteerinud, on inimesed pidevalt ennustanud maailmalõppu, kuid hoolimata looduskataklüsmidest ja sõdadest, oleme siiski jõudnud 21. sajandisse.

Vandenõuteoreetikud on sel aastal külvanud hirmu, et maailmalõpp saabub 23. septembril, mil müstiline planeet Nibiru meie planeediga kokku põrkab, kuid millegipärast jäi see ära ja inimkond eksisteerib oma hea ja halvaga  edasi, kuid järgmiseks kuupäevaks on pakutud 21. oktoobrit, kirjutab news.com.au.

Kas planeet Nibiru hävitab Maa?

FOTO: Panther Media/Scanpix

Maailmalõpuennustusi on teinud mitmed tuntud isikud, nende seas ka tänapäeva füüsika alusepanijaks peetav inglasest füüsik, matemaatik, astronoom Isaac Newton (1643 – 1727).

Isaac Newton

FOTO: Personalities/Scanpix

Hoolimata sellest, et Newton oli ratsionaalselt ja loogiliselt mõtlev, uskus ta samas piiblisse ja tegeles okultismiga.

Newtoni maailmalõpu teooria põhineb piiblis kirja pandul ja tema arvutuste kohaselt peaks maailmalõpp saabuma 2060. aastal.

Planeet Maa

FOTO: HO/Reuters/Scanpix

Newtoni kirjutiste kohaselt on piiblis Taanieli raamatus tekst, mis kirjeldab maailmalõppu. Ta lisas oma arvutused, et inimühiskond ja meie planeet lakkavad olemast täpselt 1260 aastat pärast Püha Rooma riigi teket. 

Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae), alguses lihtsalt Püha Rooma riik, oli keskajal ja uusajal Kesk-Euroopas olnud riik.

Saksa-Rooma riik eksisteeris aastatel 962 – 1806. Selle rajas Saksa kuningas Otto I (936–973), kes lasi 962. aastal paavstil end Itaalia kuningaks ja Rooma keisriks kroonida. Newton arvates sai see riik alguse aastal 800. 

Püha Rooma riigi valitseja kroon 10. sajandist

FOTO: General/Scanpix

Newtoni ennustuse kohaselt saabub maailmalõpp pikka aega pärast seda, kui juudid on Pühale maale tagasi pöördunud. Ajaloolased ja esoteerikud loevad sellest välja, et Newton nägi ette 1948. aastal Iisraeli riigi loomist.

Newtoni ennustuses on, et tulevikus on inimkonnal ohtlikke masinaid, millega saab meie planeeti ja kosmost muuta. Oletatakse, et sellega viitab ta nii kosmoserakettidele, satelliitidele kui Rahvusvahelisele kosmosejaamale.

Vene kaubarakett dokkimas ISS'iga / N.A.S.A/SIPA/Scanpix

FOTO: N.A.S.A/SIPA

Kuigi Newtoni ennustusest ei loe välja viidet Šveitsis Genfi lähedal asuvale Euroopa Tuumauuringute Keskuse Suurele hadronite põrgatajale (Large Hadron Collider – LHC), on vandenõuteoreetikud veendunud, et kaudselt on viide ka sellele.

Euroopa Tuumauuringute Keskuse osakestepõrguti

FOTO: John Von Radowitz/PA Wire/Press Association Images/Scanpix

Osakestekiirendis liiguvad kiirendatult laetud osakesed, prootonid ja rasked ioonid, mille kokkupõrgetel loodetakse tuvastada senitundmatuid osakesi. Eriti pakub füüsikutele huvi Higgsi boson, mis oli kuni 2012. aastani osakestefüüsika standardmudeli avastamata osake.

LHC teadlased teatasid 2012. aasta suvel, et nad leidsid uue osakese, mis tõenäoliselt on Higgsi boson. See on standardmudeli ainus osake, mille spinn on 0.

Vandenõuteoreetikud on  arvamusel, et Higgsi boson on üks neist «põrguosakestest», mis tekitavad musta augu, mis meie planeedisüsteemi hävitab.

Maailmalõputeooriate skeptikud on  visanud nalja, et tuumauuringute keskuse teadlased pingutavad, et meie planeeti hävitada, kuid selle võib hoida ära India valitsuse poolt teaduskeskusele kingitud jumal Shiva kahemeetrine kuju. Shivat tuntakse kui hävitusjumalat.

India jumal Šiva

FOTO: General/Scanpix

Astronoomide arvates ei ole inimkonnal järgnevad viis miljardit aastat midagi karta, sest alles siis hakkab meie süsteemi täht, Päike, väsima ja oma lõpu poole liikuma.

Päike

FOTO: NASA/KINETIKON PICTURES/NYT/Scanpix

Päikesest saab siis suur punane täht, põhuseks on heeliumi põlemine. See täht suureneb, neelates alla nii Merkuuri, Veenuse kui Maa.

Inglasest kosmoloog, amüotroofset lateraalskleroosi põdev Stephen Hawking on rõhutanud mitmel korral, et inimkond peab leidma järgneva 100 – 200 aasta jooksul uue eluks sobiva planeedi, mille süsteemi täht ei ole oma lõpufaasis ega hakka kustuma.

Stephen Hawking

FOTO: Gary Lee/Scanpix

Tagasi üles