Pildid ja video: seitsmeaastane tüdruk leidis järvest mõõga lootes, et see on legendaarse kuninga oma

Matilda ja mõõk

FOTO: SWNS.com/Scanpix

Augusti lõpus oli seitsmeaastane briti tüdruk Matilda Jones koos perega Cornwallis Dozmary järve ääres, mängides koos nelja-aastase õe Loisiga madalas vees, kui talle järsku üks objekt silma jäi.

Legendi kohaselt on tegemist järvega, kuhu rüütel Bedivere viskas pärast Camlanni lahingut ja kuningas Arthuri surma legendaarse mõõga Excaliburi, edastab ancient-origins.net.

Seitsmeaastane briti tüdruk Matilda leidis järvest mõõga

FOTO: swns.com

Nimetatud järv on alates 1951. aastast looduskaitse all sealsete kalade ja taimede tõttu, kuid samas tuntakse seda veekogu ka legendidest.  

«Oli üsna soe päev ja Matilda küsis, et kas ta tohib vette minna. Ta oli umbes pihast saadik vees, kui tundis oma jala all midagi metalset. Ta hüüdis meile, et näeb vees mõõka. Läksin ta tõin selle kaldale,» sõnas Matilda isa Paul Jones.

Matilda ja ta isa mõõgaga

FOTO: SWNS.com/Scanpix

Isa sõnul ei olnud see siiski kuningas Arthuri mõõk, vaid mõnest filmist jäänud mängumõõk, mis võib olla umbes 20 – 30 aastat vana ja millepikkus on 120 sentimeetrit.

Matilda leitud mõõk

FOTO: SWNS.com/Scanpix

Pere võttis mõõga kaasa Doncasterisse, kus nad elavad ja see ehib Matilda tuba.

Seitsmeaastane Matilda ja mõõk

FOTO: SWNS.com/Scanpix

«Matilda oli alguses natuke pettunud, et see ei olnud kuningas Arhuri mõõk, kuid ma selgitasin, et lisaks kuningas Arthurile on temal oma mõõgalugu, ta saab seda pidada oma Excaliburiks,» lisas isa

Matilda mõõgaga

FOTO: SWNS.com/Scanpix

Matilda mõõgaga

FOTO: SWNS.com/Scanpix

Matilda mõõgaga

FOTO: SWNS.com/Scanpix

Matilda mõõgaga

FOTO: SWNS.com/Scanpix

Matilda mõõgaga

FOTO: SWNS.com/Scanpix

Matilda ja mõõk

FOTO: SWNS.com/Scanpix

Ajaloolaste sõnul ei ole suudetud tõestada, et kuningas Arthur on kunagi eksisteerinud, kuna tema kohta puuduvad konkreetsed ülestähendused. Samuti ei ole seoses temaga mitte ühtegi arheoloogilist leidu.

Kuningas Arthuri kujutis keskaegsel vaibal / wikipedia.org

FOTO: Wikipedia.org

Kõige varasem ülestähendust kuningas Arthurist pärineb kuuendast sajandist, Walesi munga Gildase teosest «De excidio et conquesto Britanniae (Britannia langus ja vallutamine), kuid seal ei ole kasutatud otse nime Arthur.

Järgmine ülestähendus on üheksandast sajandist, Walsei munga Nenniuse kirjutises «Brittide ajalugu», milles ta mainib, et kuningas Arthur juhatas kelte sakside sissetungi vastasesse võitlusse 12 korral.

Kümnendal sajandil kirjutatud «Walesi annaalides» on, et kuningas Arthur ja ta mehed olid 516. aastal pKr Mount Badoni lahingus sakside vastu võidukad. Kuningas Arthurit on mainitud ka 537. aasta Camlanni lahingu kirjelduses.

Ajaloolaste sõnul võis kuningas Arthur olla legendaarne tegelane, kuid hiljem hakati teda seostama konkreetsete lahingute ja võib olla ka isikutega.

Legendi kohaselt viis võlur Merlin kuningas Arthuri ühe järve äärde ja seal andis järvenümf kuningale mõõga Excaliburi. Arthur sai Camlanni lahingus surmavalt haavata ja ta nõudis, et üks ta rüütlitest, Bedivere selle mõõga järvenümfile tagasi viiks.

Arheoloogilised leiud on näidanud, et keltidel oli komme visata veekogudesse mõõku ja teisi relvi, need olid annetused vetejumalale ja nümfidele.

Populaarne

Tagasi üles