:format(webp)/nginx/o/2017/10/09/7190859t1h50e2.jpg)
USA 35. presidenti John Kennedyt tulistati 22. novembril 1963. aastal Texases Dallases ja ta suri 30 minutit pärast seda. Kennedy oli surres 46-aastane ja oli olnud presidendiametis 1036 päeva.
Video: Lee Harvey Oswaldi tapmine oli esimene tele otseülekandes nähtud mõrv
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Dallase politsei koos Föderaalse Juurdlusbürooga (FBI) arreteeris vaid mõned tunnid pärast Kennedy tulistamist 24-aastase Lee Harvey Oswaldi, keda peeti kahtlusaluseks, teatab guinessworldrecords.scom.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/09/7190857t1h6c44.jpg)
Oswald eitas ülekuulamistel Kenndy tulistamist ja arvas, et temast tehti patuoinas, kuna ta oli mõni aeg elanud Nõukogude Liidus.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/09/7190861t1hf9af.jpg)
Kui politsei oli kaks päeva pärast Kennedy mõrva viimas Oswaldit politseijaoskonnast Dallase vanglasse, tulistas kohalik ööklubi omanik Jack Ruby Oswaldit kõhtu. Kohal olnud kaameramehed jäädvustasid otsesaate jaoks Oswaldi viimist, kuid nad edastasid ka ta tulistamise.
USA ajaloolaste sõnul oli Oswaldi tapmine esimene tele otseülekandes näidatud mõrv.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/09/7190859t1h50e2.jpg)
Rakelt vigastada saanud Oswald jõuti viia haiglasse, kuid ta suri vaid minutid pärast tulistamist.
Kennedy mõrva uurimiskomisjon langetasotsuse, et Oswald tappis presidendi, ta tegutses üksinda ja on ainuisikuliselt juhtunus süüdi.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/09/7190865t1h8fd3.jpg)
Oswaldit tuistanud Jack Ruby sõnas uurimiskomisjonile, et tal tekkis idee tappa Oswald pärast seda, kui oli võtnud ergutit Prelud, mis pani ta mõtte tööle.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/09/7190873t1h681d.jpg)
Ruby oli lugenud meediast, et Kennedy lesk Jacqueline on põhitunnistaja ja peab kohtus oma mehe tapmise asjus tunnistusi andma. Ruby teatel tahtis ta säästa leske, kes pidi leinaajal kohtu ette astuma.
/nginx/o/2017/05/03/6619313t1h7a9c.jpg)
Kohus mõistis 14. märtsil 1964 Rubyle surmanuhtluse, kuid hiljem asendati see vangistusega. Ruby advokaat Melvin Belli teatas, et Dallases ta kliendi üle toimunud kohus oli ebaõiglane ja ta nõuab uut kohut.
Uus kohus pidi toimuma Wichita Fallsis, kuid Ruby haigestus enne kohtuistungit kopsupõletikku ja ta viidi haiglasse, kus tal diagnoositi kaugele arenenud kopsuvähk.
Ruby suri Dallase vangla haiglas 3. jaanuaril 1967. aastal.
/nginx/o/2017/10/09/7190875t1h1d3a.jpg)
Kennedy ja Ruby tapmised muutsid USA, kuid ka teiste riikide televisiooni uudistesaateid, sest hakati tegema ülekandeid politsei- ja kohtutööst ning tähtsate isikute matustest.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/09/7190903t1h0568.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/10/09/7190909t1hf136.jpg)
Kennedy mõrva ümber on seni mitmeid vandenõuteooriaid, sest mitmed ta mõrva asjaoludest teadlikud inimesed surid kummalistel asjaoludel.
Väidetavalt osales Kennedyte perekonnasõber, kunstnik Mary Pinchot Mayer koos presidendi ja ta naise Jacqueline Kennedyga mitmetel spirituaalsetel ja mõtlemise mõjutamise seanssidel, mille korraldasid FBI ja Luure Keskagentuur(CIA). Mayer oli pärast Kennedy surma helistanud lähedastele ja paljastanud, milliseid inimkatseid tehakse. See naine lasti mõni aeg pärast Kennedy surma tänaval maha.
Lisaks temale kaotasid elu mitmed Kennedy juhtumiga seotud politseinikud, kohtu esindajad ja ajakirjanikud. Samuti suri kummaliselt Hollywoodi näitlejanna Marilyn Monroe (1. juuni 1926 – 5. august 1962), keda peeti president Kennedy armukeseks.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/05/7177917t1h9eb1.jpg)