:format(webp)/nginx/o/2017/10/06/7180055t1h7088.jpg)
Põhja-Itaalias Garda järve äärses Salós on näitus, millel näeb ka saksa diktaatori Adolf Hitleri õlimaali, mida ründas nüüd kruvikeerajaga mees.
Vihane mees ründas kruvikeerajaga Hitleri õlimaali
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saló oli kunagi Itaalia diktaatori Benito Mussolini fašistliku riigi pealinn, nüüd asub seal kurikuulus hulluse muuseum, edastab The Telegraph.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/06/7180053t1hd3cf.jpg)
Muuseumi töötajate teatel saabus näitusele keskealine mees, kelle eesmärgiks oli Hitleri maal hävitada. Nad suutsid siiski takistada teda enne, kui ta tema käes olnud kruvikeerajaga suuremat kahju teha sai.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/06/7180055t1h7088.jpg)
Näitus kannab pealkirja «Hullus Goyast Baconini». Muuseumi juhi Bruno Guerri arvates sobis see ründaja nende väljapanekuga, sest ta tundus olevat sama hull kui nende näitusel vaadeldav.
Näituse pani kokku Itaalia tuntud kunstikriitik Vittorio Sgarbi, kelle sõnul näitavad nad kunsti ja hulluse seoseid ning Hitleri maal Esimesest maailmasõjast sobib sinna hästi.
Hulluse näitus avati juba märtsis ja kohe tekkis kriitika, et miks seal on näha Adolf Hitleri maali.
Sgarbi sõnul ei saanud nad teda hullusest kõnelevalt näituselt välja jätta, sest ta oli 20. sajandi üks hullemaid diktaatoreid.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/06/7180041t1h66d4.jpg)
Tema sõnul on Hitleri õlimaal üsna keskpärane, kuid samas näitab, mis toimus Hitleri peas.
«See on rämpsmaal, kujutades süngete toonide abil meeleheitel mehi. Selle maali oleks võinud samahästi teha ka süngete lugude poolest tuntud kirjanik Franz Kafka. See teos näitab, millised olid Hitleri mõtted ja tunded, tema psüühika. Selles on inimlikku hullust, suurust ja viletsust,» selgitas kunstikriitik.
Itaalias näitusel olev õlimaal kuulub saksa kunstikollektsionäärile, sellele on kujutatud kahte meest pika koridori juures.
«See töö ei viita kindlasti julmale diktaatorile, vaid vaimse ja füüsilise kurnatuse piiril olevale mehele. Pildil on väga palju melanhooliat,» selgitas ekspert.
Nooruses üritas Hitler saada maalikunstnikuks, kuid teda ei peetud andekaks ja ta ei pääsenud Viini kunstiakadeeniasse õppima. Ühe teooria kohaselt tundis Hitler end sellest solvatuna ja ta otsustas kätte maksta. Temast sai diktaator, kes külvas enda ümber hirmu ja käivitas Teise maailmasõja, anastades suure osa Euroopast.
Ta jätkas maalimist, tehes seda ka pärast võimule tulekut 1933. aastal.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/06/7180047t1h456e.jpg)
1939. aasta augustis sõnas ta Briti suursaadikule Berliinis Nevil Hendersonile, et ta on oma hingelt kunstnik, mitte poliitik ning pärast «Poola küsimuse lahendamist» tahab ta jätkata maalimist.
Itaalias Salós näeb hulluse näitust kuni 19. novembrini. Väljas on rohkem kui 200 maali, fotograafi, skulptuuri ja multimeedia installatsiooni, mis uurivad, kuidas kunst ja hullus omavahel seotud on.