:format(webp)/nginx/o/2017/10/06/7178913t1he4ba.jpg)
Rootsi keskosas lasid jahimehed maha metssea, kelle organismi kiiritustase oli lubatust kümme korda kõrgem.
Rootsis lasti 31 aastat pärast Tšornobõli tuumakatastroofi maha radioaktiivne metssiga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kiiritusekspertide teatel näitas see metssiga, et kuigi Ukrainas Tšornobõlis toimunud tuumajaama katastroof leidis aset 31 aastat tagasi, mõjutab see seni väga palju Euroopa, kaasa arvatud Rootsi looduskeskkonda, edastab The Local.
«See loom elas aladel, mis said radioaktiivse pilve tõttu saastatud ja kus on kiirgustase seni võrdlemisi kõrge,» teatasid eksperdid.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/06/7178919t1hdd8c.jpg)
Tšornobõli tuumajaama katastroof mõjutas kogu Rootsit, mille kohale jõudsid radioaktiivset joodi, väga pika poolestusajaga tseesium-137 ja strontsium-90 sisaldavad pilved. Neist sadanud vihm tõi kaasa radioaktiivse saastatuse.
Uurimine näitas, et 30 aastaga on Rootsis põtrade ja põhjapõtrade organismis kiirgust aina vähemaks jäänud. Kuid metssigade karjad on liikunud aina põhja poole, paikadesse, mida mõjutas radioaktiivne saastatus enim ja selle tõttu on nende loomade organismis kiiritustase keskmisest märgatavalt kõrgem.
Augustis maha lastud metsseal mõõdeti radiatsioonitasemeks 13 000 bekrelli kilogrammi kohta. Rootsi toiduameti lubatud piir on aga 1500 bekrelli kilogrammi kohta, seega oli selle metssea liha süüa ohtlik.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/06/7178913t1he4ba.jpg)
Rootsi meedia teatel lasti sel aastal varem maha veel üks metssiga, mille liha pandi sügavkülma, liha uurimine näitas, et selles oli radioaktiivset materjali 16 000 bekrelli kilogrammi kohta ehk rohkem kui kümme korda üle lubatud piiri.
See metssiga lasti maha Tärnsjös, mis jääb Uppsala ja Gävle vahele.
«Tegemist on seni kõige radioaktiivsema metsseaga,» teatas keskkonnakonsultant Ulf Frykman, kes tegeleb metsloomade lihas kiirgustaseme mõõtmisega.
Frykmani teatel on tema ja ta meeskond mõõtnud sel aastal 30 metslooma liha, neist kuus ei olnud ohutud.
Loomaekspertide sõnul ei ole kõrge kiirgustasemega loomad tavaliselt haiged, kuna nende elu on haigestumiseks liiga lühike. Kuid inimesed, kes söövad radioaktiivse saastatusega liha, võivad jääda üsna kiiresti haigeks, eelkõige ohustab sellise liha sööjaid vähk.
Tšornobõli katastroof leidis aset tänapäeva Ukraina alal Tšornobõli tuumaelektrijaamas 26. aprillil 1986. Avarii oli rahvusvahelise tuumaintsidentide skaala järgi 7. taseme õnnetus.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/06/7178915t1hb399.jpg)
Tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatas. Põhjusteks olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse reaktori turvasüsteemide katsetamisel ning reaktori konstruktsiooni iseärasused
Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal ja Valgevenes, kuid see mõjutas ka Euroopa riike. Laiali paisatud radioaktiivse aine hulk ületas nelisada korda Hiroshima pommitamisel tekkinut.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/06/7178921t1he0dd.jpg)