Millised rahvusgrupid lisaks katalaanidele võivad samuti tahta iseseisvust?

Katalaanid nõudmas iseseisvust

FOTO: ANDER GILLENEA/AFP/Scanpix

Hispaanias Kataloonias elavad katalaanid viisid läbi iseseisvusreferendumi, millele oli Hispaania keskvõim vastu ja mis kujunes vägivaldseks. 

Ekspertide hinnangul on Euroopas veel alasid, kus elavad rahvad võivad hakata tahtma iseseisvust, näiteks šotlased, Fääri saarte elanikud, baskid, lombardlased, korsiklased, baierlased, lõunatiroollased ja flaamid, edastab The Sun.

Kataloonia

Katalaanide ala Kataloonia asub Hispaania kirdeosas, olles koduks 7,5 miljonile inimesele ning seal asub ka Hispaania suuruselt teine linn Barcelona.

Katalaanid nõudmas iseseisvust

FOTO: MANU FERNANDEZ/AP/SCANPIX

Tegemist on Hispaania ühe jõukama piirkonnaga, kus on säilinud eripärane kultuur ja keel. Katalaanid tahavad Hispaaniast iseseisvuda näiteks põhjusel, et diktaator Francisco Franco ajal olid nad allasurutud. Franco lasi 1938. aastal hukata 3500 katalaani ja sundis tuhandeid katalaane kodumaalt lahkuma.

Katalaanide liidrite teatel kuulutavad nad Hispaania keskvalitsuse protestidest ja takistustest hoolimata iseseisvuse välja juba lähiajal.

Baskimaa

Lisaks katalaanidele on Hispaanias veel baskid, kes elavad riigi loodeosas Biskaia lahe ääres ning ka nemad on säilitanud oma eripärase keele ja kultuuri.

Baski separatistid ja nende lipud

FOTO: RAFA RIVAS/AFP/Scanpix

Baskidel oli oma terrorigrupeering Euskadi Ta Askatasun (ETA), mis võitles aastaid Hispaania keskvõimu vastu ning aastate jooksul hukkus nende korraldatud rünnakutes üle 800 inimese. Nad lõpetasid rünnakute korraldamise 2011. aastal. Baskimaal on Hispaania koosseisus autonoomia ja neile jääb enamik nende maksutulust, olles Hispaanias ainus selline piirkond. Hoolimata jõukusest puhuvad baskide seas ikka iseseisvustuuled. Baskid toetavad katalaanide iseseisvuspüüdeid.

Baski lipuga barett

FOTO: Fred de Noyelle / GODONG/picture-alliance / Godong/Scanpix

Šotimaa

Šotimaal on seljataga pikka ajalugu, millest osal ajal on see ala olnud iseseisev, osal ajal aga kuulunud Suurbritannia koosseisu.

Šotlased oma lipuga

FOTO: Marty Melville/AFP/Scanpix

Enne 1286. aastat oli Šotimaa iseseisev kuningriik, kus kehtisid oma seadused ja reeglid, kuid siis teatas Inglise kuningas Edward I, et tal on õigus Šoti troonile.

13. – 14. sajandil pidas Šotimaa rea iseseisvussõdu ning oli siis mitu sajandit iseseisev. Sinna aega jääb tuntud ja traagilise kuninganna Mary Stuarti valitsemisaeg, mis oli 1542 – 1567. Tal löödi kohtu otsega 8. veebruaril 1587 pea maha Inglismaal Fotheringhay lossis, kuna Inglise kuninganna Elizabeth I pidas teda oma võimule ohuks. 

Mary Stuart

FOTO: wikipedia.org.

1603. aastal sai Šotimaa kuningast James VI (1566 – 1625), kes oli kuninganna Mary Stuarti poeg, ka Inglismaa kuningas James I nime all ning kaks ala liideti rahulikul teel. Juurde liideti ka Wales ning moodustus Ühendkuningriik.

Šoti kuningas James VI, kellest sai Inglise kuningas James I / wikipedia.org

FOTO: Wikipedia.org

18.sajandi keskel üritas Inglise troonile pääseda Stuartite soost prints Charlie, hüüdnimega Bonnie Prince Charlie, keda toetasid Šoti mägismaa klannide esindajad. 1746. aprillis toimus Šotimaal Cullodeni lahing, milles šotlased ja prints jäid Briti kuninga George II vägede ees kaotajaks. Mägismaa klaanide elustiil hävitati ja šoti traditsioonilised rõivad keelati, sealhulgas ka meeste seelikud. Šotlased tundsid end allasurututena.

Maal Cullodeni lahingust / wikipedia.org

FOTO: Wikipedia.org

2014. aastal toimus Šotimaal iseseisvusreferendum, millles 55 protsenti šotlasi hääletas iseseisvumise vastu. Ühendkuningriik tahab Euroopa Liidust välja astuda, seda protsessi tuntakse kui Brexitit. Inglismaal ja Walesis hääletati selle poolt, kuid Šotimaal oldi selle vastu.

Šotimaa esimene minister Nicola Sturgeon tegi ettepaneku uueks iseseisvushääletuseks ja see peaks leidma aset  kas 2018. aasta sügisel või 2019. aasta kevadel.

Itaalia

Itaalia on erinevatest rahvustest koosnev liitriik, mille põhjaosa on märgatavalt jõukam kui lõunaosa ning selle tõttu on nende kahe osa elanike vahel pidevalt pingeid.

Itaalia saksakeelne osa Lõuna-Tirool ehk praegune Bolzano provints kuulutas end iseseisvaks juba 1919. aastal. Kunagi kuulus Lõuna-Tirool Austriale, kuid Itaalia vallutas selle pärast Esimeste maailmasõda.

Silt Lõuna-Tiroolis / wikipedia.org

FOTO: Wikipedia.org

Põhja-Itaalias asuvad Veneto ja Lombardia elanikud unistavad samuti iseseisvumisest. 22. oktoobril toimuvad seal konsultatiivsed referendumid, milles elanikelt küsitakse, et kas tuleks Roomast eralduda.

Belgia

Belgia on jagatud kaheks, põhjaosas Flandrias elavad flaamlased, flaami keele rääkijad ja lõunas prantsuse keelt rääkivad valloonid.

Flandria lipp / wikipedia.org

FOTO: Wikipedia.org

Flaami uus allianss, mis on sealne suurim partei, soovib Flandria iseseisvumist. Belgias oli mõned aastad tagasi kahe erineva osa vahel suur kriis, mis viis selleni, et riigis puudus peaaegu üks aasta, 2010 – 2011 valitsus.

Korsika

Prantsusmaale kuulub Vahemeres asuv Korsika saar, seal on oma kultuur ja keel, kuid ka keeruline ajalugu. Korsika rahvuslik vabastusrinne lõpetas keskvõimule vägivallaga vastuhakkamise 2014, eelistades alates sellest poliitilisi ja diplomaatilisi võimalusi.

Korsika panoraamvaade / wikipedia.org

FOTO: Wikipedia.org

Korsikal on Prantsusmaa koosseisus eristaatus ja suur autonoomia. Korsika parlament teatas 22. septembril, et Kataloonial on õigus iseseisvusele.

Korsika lipp / wikipedia.org

FOTO: Wikipedia.org

Fääri saared

Taanile kuuluvate Fääri saarte elanikud, keda on umbes 48 000, korraldavad uue põhiseadusreferendumi 2018. aasta aprillis. See peaks andma fäärlastele suurema iseotsustamisõiguse.

Fääri saared on olnud autonoomsed alates 1948. aastast, kuid nende välissuhtlus ja kaitse toimub ikka Taani vahendusel.

Fääri saarte lipp / wikipedia.org

FOTO: Wikipedia.org

Baieri

Saksamaa kaguosas Baieris unistatakse ammu iseseisvusest, seal asub Saksamaa suuruselt kolmas linn München. Tegemist on alaga , mille suurus on üle 43 000 ruutkilomeetri.

Baieri lipp / wikipedia.org

FOTO: Wikipedia.org

Baierist sai Saksamaa osa 1871. aastal, baierlased on jäänud natsionalistideks, kellel on jätkuvalt iseseisvuspüüdlusi. Baieri poliitilised jõud korraldavad pidevalt kampaaniaid, mille eesmärgiks on panna elanikud nõudma iseseisvust.