:format(webp)/nginx/o/2017/10/05/7173439t1hf007.jpg)
Austria ertshertsogi Franz Ferdinandi tulistamine 28. juunil 1914 Sarajevos käivitas sündmusteahela, mis viis lõpuks Esimese maailmasõjani, kuid uue teooria järgi oleks sõda võinud olemata olla, kui ei oleks olnud ühte lihtsat kokkusattumist.
Teooria kohaselt on Esimese maailmasõja põhjuseks sändvitš
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Austria-Ungari impeerium hakkas pärast ertshertsogi surma kokku varisema, viies Euroopa esmalt Esimesse maailmasõtta, millele järgnes üsna pea Teine maailmasõda, edastab news.com.au.
Nüüdse uue teooria järgi saab süüdistada sõja tekkes sändvitši.
Ajaloolased on arvamusel, et Franz Ferdinandi tapja, 19-aastane lõunaslaavlane, serblasest rahvuslane Gavrilo Princip käis enne veretööd lõunat söömas, pannes tapmise hiljem toime Schilleri nime kandva delikatessipoe juures.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/05/7173451t1h8d37.jpg)
«Kui Gavrilo Princip ei oleks lõunale läinud ega võileiba tellinud, ei oleks ta olnud õigel ajal õiges kohas, et ertshertsogit tulistada. Lihtne loogika. Kui ei oleks olnud võileivatellimust, ei oleks olnud hiljem tulistamist. Tulistamise ärajäämisel ei oleks lahvatanud sõda,» teatas USA Smithsonian Intitutioni ajaloolane Mike Dash.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/05/7173447t1h710f.jpg)
Dashi sõnul käidi võileivateooria esmakordselt välja 2003. aastal ja alates sellest on seda täiendatud.
Siiski on selles loos ka paar asja, mis ei klapi.
«Mitte sellepärast, et tänapäevases versioonis puuduvad faktid. Princip võis tõesti enne tulistamist lõunat süüa, kuid asja teeb kahtlaseks, et see lugu on liiga ideaalne, nagu mõnest romaanist. Sändvitš on angloameerika toit, mitte slaavi oma. 1914. aastal ei olnud Bosnia söögikohtade menüüs kindlasti sändvitši,» arvas ameeriklane.
Ameeriklase andmetel sai sändvitšiteooria alguse Briti dokumentaalfilmist «Days that Shook the World» («Päevad, mis raputasid maailma»).
Filmis kuuleb teksti: «Gavrilo Princip oli just söönud sändvitši ja siis seisis Schilleri delikatesskaupluse ees. Juhus tõi tapja ja ta sihtmärgi üksteisest vaid kolme meetri kaugusele».
:format(webp)/nginx/o/2017/10/05/7173443t1he000.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/10/05/7173445t1hec16.jpg)
Dokumentaalfilmi käsikirja taga olev Richard Bond kinnitas Smithsonian Institutionile, et ta töötas läbi mitmeid ajalooallikaid mitmes keeles ning algses variandis võis olla võileib, kuid tõlgete kaudu muutus see sändvitšiks.
Ajaloolase Phil Hornshaw andmetel oli lisaks Principile veel mitu isikut, kes soovisid ertshertsogit tappa ja lasta ta sõiduk granaadiga õhku.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/05/7173441t1h35c2.jpg)
Principil oletatavalt puudusid andmed teiste salamõrvarite tegevuse ja tapmiskatse kohta.
Vandenõulaste granaadikatse luhtus, kuna plahvatus ei saabunud õigel ajal. Franz Ferdinandi ihukaitsjad said vigastada, kuid ertshertsog ise pääses vigastusteta.
Franz Ferdinand muutis selle juhtumi tõttu oma sõiduteekonda ja ta tahtis minna Sarajevo linnapea külastamise asemel haiglasse, kuhu ta haavata saanud ihukaitsjad viidi, jõudes koos kaaskonnaga lõpuks Sarajevo Schilleri delikatesspoe juurde. Seal oli Gavrilo Princip, kes ei jätnud juhust kasutamata.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/05/7173449t1hf164.jpg)
Ajaloolaste sõnul langevad nende teooria mitmed aspektid kokku ajalooliste faktidega ning seega on Gavrilo Principi lõunatamine samuti fakt.
Samas aga tõdeti, et kindlasti ei söönud Princip sändvitši, vaid midagi võileiva sarnast.
Franz Ferdinand (18. detsember 1863 Graz – 28. juuni 1914 Sarajevo) oli Austria ertshertsog ja troonipärija alates 1896 kuni surmani. Ta oli ka viimase Modena hertsogi Francesco V testamendi alusel alates 1875. aastast Modena hertsogliku perekonna pea.
Franz Ferdinandist sai Austria-Ungari troonipärija 1896 pärast oma isa surma.
Franz Ferdinandi abikaasa Sophie Chotek oli aadlik, kuid mitte mõnest kuninglikust suguvõsast ja selle tõttu peeti nende abielu morganaatiliseks.
Sellest abielust sündisid tütar Sophie (1901-1990), poeg Maximilian (1902-1962) ja poeg Ernst (1904-1954). Viimane poeg sündis 1908 surnult. Lastel ei olnud keisritrooni pärimise õigust ja nad kandsid ema perekonnanime von Hohenberg.
Franz Ferdinand plaanis riiki reformida, oletatavalt muuta Horvaatia Austria ja Ungari kõrval kolmandaks riigi osaks ehk ta oleks loonud Austria-Ungari-Horvaatia kolmikmonarhia.
Franz Ferdinandi mahalaskmine Sarajevos oli Esimese maailmasõja puhkemise otsene ajend.
Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma riikidest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 kuni 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks.