/nginx/o/2011/02/21/521108t1h2a48.jpg)
Eesti Entsüklopeediakirjastuse juhatuse esimees Hardo Aasmäe ütleb, et päikesepursked võivad tekitada probleeme orbiidil olevatel satelliitidel.
Hardo Aasmäe: võib-olla on tõesti mingisugused tundlikud süsteemid, mis korraks välja lülituvad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Seda laadi päikesepursked on olnud sellised, mis mingil viisil mõjutavad elektroonikat. On ennegi tähele pandud, et orbiidil olevatel satelliitidel võib tekkida probleeme,» ütleb Eesti Entsüklopeediakirjastuse juhatuse esimees Hardo Aasmäe «Reporterile».
«Mis vahet sellel on, kas see on Vahemerel detsembritorm, mis segab laevaliiklust või on siis vulkaaniline torm, mis segab lennuliiklust, nüüd on päikesetorm, mis segab sidet. Ja võib-olla on tõesti mingisugused tundlikud süsteemid, mis korraks välja lülituvad. Aga selleks on inimese käsi, kes selle tagasi lülitab,» lisab Aasmäe.
USA kosmoseagentuur hoiatas juba 2006. aastal, et alates 2010. aastast Päikese aktiivsus suureneb ning 2012. või 2013. aastal on oodata ülitugevat päikesetormi.
2008. aastal avalikustas USA teaduste akadeemia sünge raporti, mis juhtuks nii-öelda halva kosmilise ilma tagajärjel. Tõdeti, et selline torm võib hävitada tänapäeva arenenud ühiskonna alustalaks oleva tehnoloogia, millele järgneb majanduse kokkuvarisemine ning kaos. Suurlinnu ohustab elektrist ilmajäämine, infrastruktuuri kokkuvarisemine, toidu ja vee lõppemine. Selle tagajärjel võivad tekkida rahutused ning hakkavad levima haigused. Miljonid inimesed võivad hukkuda.