:format(webp)/nginx/o/2017/09/26/7140931t1h99d5.jpg)
Vana-Makedoonia kuninga Aleksander Suure rajatud linna praeguse Iraagi territooriumil peeti maagiliseks paigaks, kus toimusid rohke veiniga peod ja kus alasti filosoofid kuulutasid oma tõdesid.
Video: arheoloogid leidsid Iraagis Aleksander Suure kadunud linna 1960. aastate luuresalvestiste abil (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nüüd, ligi 2000 aastat pärast Aleksander Suure surma teatasid Briti ja Iraagi arheoloogid, et nad arvatavalt leidsid selle linna, mida tuntakse kui Qalatga Darbandi, olles vaadanud USA poolt 1960. aastatel tehtud luuresalvestisi ja uut droonivideot, edastab Daily Mail.
USA avas need salvestised 1996. aastal, kuid arheoloogid ei saanud Iraagi poliitilise ebastabiilsuse tõttu nimetatud paika varem kohapeal uurida.
Nüüd oli võimalik minna kohapeale, kus võeti appi droon, mis omakorda tegi arheolooge huvitavast alast video, mida võrreldi varasemate luuresalvestistega.
Ajaloolaste sõnul rajas Aleksander Suur Qalatga Darbandi umbes 331. aastal eKr, paigutades sinna elama oma sõjakäikude veteranid.
:format(webp)/nginx/o/2017/09/26/7140935t1h9631.jpg)
Aleksander Suurel õnnestus vallutuste abil luua impeerium, mis ulatus Makedooniast ja Kreekast kuni Pärsia ja Egiptuseni. Enne oma ootamatut surma 32-aastasena oli see suur väejuht jõudnud vallutada ka osi Põhja-Indiast.
Teadlased arvavad, et Qalatga Darband, mis kurdi keeles tähendab «mäekuru kindlust», on paigas, kus Aleksander Suur pidas 331. aastal eKr lahingut Pärsia kuninga Dareios III (valitses 334 - 330 eKr). Tegemist oli linnaga, kus kohtusid ida ja lääs. Praegu asub see Iraagi Kurdistani alal Sulaimaniya provintsi linnast Raniast kümne kilomeetri kaugusel.
Briti muuseumi ajaloolased olid esimesed, kes uurisid Iraagis asuvat ala, kus arvati Aleksander Suure rajatud linn olevat, 1960. aastate luuresalvestiste abil, kuid arheoloogid ei pääsenud seda kohapeal uurima, kuna seda takistas diktaator Saddam Husseini režiim.
Hiljem on probleeme tekitanud Islamiriigi võitlejad, kuid nüüd said Briti ja Iraagi arheoloogid Iraagi armee sõdurite abil kohapeal ära käia ja ala uurida, saates välja ka drooni, mis tegi värske video.
«Kasutasime drooni, mis näitas, et pinnases on ehitiste ja teede jäänused. Linnale viitavad maapinna ebatasasused kui ka taimestiku ebaühtlane kasv. Just taimed olid need, mis meile linna kohta vihjeid andsid,» selgitas Briti muuseumi juhtivarheoloog John MacGinnis.
Arheoloogide sõnul näitab nii 1960. aastatel tehtud film kui nüüdne droonivideo, et Dokani järve ääres asuvas iidses linnas oli kindlus, tempel, veinitootmine kui veel mitu ehitist. Umbes 60 hektaril asunud linna ümbritses massiivne linnamüür.
Väljakaevamistel leiti terrakota katusekive ning Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kujusid, mis viitavad, et seal elasid oletatavalt Aleksander Suure alamad. Kujudest olid äratuntavad Vana-Kreeka taimekasvujumalanna Persephone ja viljakusjumal Adonis. Veel leiti viiteid veinivalmistamisele ja veinipressi osi.
Linnaalalt leiti ka münte, mis on vermitud Partia kuninga Orodes II ajal, ta valitses 57 – 37 eKr.
Aleksander Suure linna uurimine algas 2016. aastal ja kestab 2020. aastani. 40 miljonit dollarit nõudva projekti taga on Briti muuseum koos Iraagi pärandiametiga, mis sai ülesande korrastada ja konserveerida Islamiriigi tõttu kannatada saanud arheoloogilised väärtused.
Aleksander Suur ehk Makedoonia Aleksander (356 eKr Pella – 13. juuni 323 eKr Babülon) oli Vana-Makedoonia kuningas alates 336. aastast eKr, antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht, olles filosoof Aristotelese kasvandik. Teda peetakse ka tänapäeval läbi ajaloo üheks andekamaks väejuhiks.
:format(webp)/nginx/o/2017/09/26/7140931t1h99d5.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/09/26/7140941t1had28.jpg)