:format(webp)/nginx/o/2017/09/26/7140565t1h2db8.jpg)
Mitmed katoliku kiriku äärmuskonservatiivsed vaimulikud ja religiooniõpetlased süüdistavad paavst Franciscust ketserluse levitamises, kuna neile ei meeldi paavsti katoliku kiriku reformimine.
Konservatiivne vaimulikkond süüdistab paavsti ketserluses
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kriitikud edastasid 11. augustil paavstile teoloogilise süüdistuskirja, millel kirjutasid alla 40 katoliiklast, neile lisandus hiljem veel 22 allkirja ja see avaldati möödunud laupäeval, 23. septembril meedias, edastab cnn.com.
Kirja loojate sõnul on paavst Franciscus piiranud katoliku kiriku vaimulikkonna ja tavaliste katoliiklaste sõnavabadusi ja õigusi, surudes peale enda ultramoodsaid arusaamu ja ideid.
:format(webp)/nginx/o/2017/09/26/7140569t1h42fb.jpg)
Kirjas on paavsti süüdistatud ketserluses kaudselt, samas aga öeldakse, et ta on nii mõnegi katoliku kiriku jaoks raske teema suhtes ketserlikul seisukohal. Nendeks on näiteks abielu, moraal ja sakrament.
Paavst Franciscus ei ole sellele süüdistavale kirjale vastanud ja Vatikan ei ole seda kommenteerinud.
:format(webp)/nginx/o/2017/09/26/7140571t1h6297.jpg)
«Meie, katoliku kiriku vaimsed pojad ei saa vait olla, kui suur osa vaimulikkonnast eesotsas paavstiga juhib oma karja vales suunas, levitades ketserlikke ideid ja reformikavasid,» on kirjas.
Kriitikuid häirib eriti paavst Franciscuse 2016. aasta dokument Amoris Laetitia, milles ta tõdeb, et katoliiklaste lahutamist ja uuesti abiellumist tuleb lubada, samuti tuleb neile võimaldada armulaua sakramenti. Katoliku kiriku silmis abiellutakse oma partneriga jumala ees ja abielu peab kestma surmani ning lahutamine ja teistkordne abiellumine on patt.
Kirja loojate sõnul külvavad paavsti liiga liberaalsed seiskohad katoliiklaste seas segadust.
Paavst Franciscuse tegevust võrreldi ka 14. sajandi paavsti Johannes XXII omaga, kes reformis samuti katoliku kirikut. Ta andis 1317 välja bulla, millega keelustas vaimulikel samaaegselt mitmes piirkonnas piiskopiks olemise. Ta üritas kärpida ka piiskoppe valinud kapiitlite võimu. Johannes XXII ei pooldanud samuti frantsiskaanide vaateid jõukusest ja eraomandusest loobumisele. Mitmed kerjusmungad anti inkvisatsiooni kätte ja saadeti 1318. aastal tuleriidale.
Paavst Franciscusele saadetud kirjale ei ole allkirja andnud ühtegi praegu võimul olevat Vatikani kardinali ega piiskoppi. Allkirja andnutest on hierarhias kõige kõrgemal piiskop Bernard Fellay, kes juhib Püha Pius X ühingut, mis on konservatiivne katoliku ühing, mis eraldus Vatikanist paavst Johannes Paulus II ajal teoloogiliste erimeelsuste tõttu.
Veel on Franciscust ketserluses süüdistavale kirjale allkirja andnud Vatikani panga endine president Ettore Gotti Tedechi ja Briti Oxfordi ülikooli filosoofiaprofessor Joseph Shaw.
Paavst Franciscuse meeskond ja teotajad teatasid kriitikakirja kirjutajatele, et paavst käib ajaga kaasas ja katoliku kiriku reformimine on õigustatud.
:format(webp)/nginx/o/2017/09/26/7140567t1h02b5.jpg)
USA New Jersey Seton Halli ülikooli ajaloolase Robert Wiseri sõnul leidis 1330. aastatel, mil katoliku kiriku juhiks oli paavst Johannes XXII, aset midagi samasugust, nagu nüüd. Seda paavsti süüdistati samuti ketserluses ning see puudutas lahkunute hinge ja jumala otsust selle hinge üle.
«Ketserluses süüdistamist on olnud sajandeid. Kui 900 aastat tagasi oli enamik katoliiklasi kirjaoskamatud, siis nüüd on kõik Twitteris ja avaldavad oma arvamust. Konservatiivsed ja liberaalsed katoliiklased peavad seal teoloogilisi lahinguid. Ühe enam on neid äärmuskatoliiklasi, kes on paavst Franciscuse reformide vastased ning kutsuvad preestreid ja piiskoppe paavstile mitte alluma,» selgitas ajaloolane.
Wiser on seisukohal, et Franciscus on õigel teel, sest maailm muutub ja koos sellega muutuvad ka arusaamad, mis puudutavad religiooni, katoliku kiriku doktriine ja kombetalitusi.
Ketserlus ehk hereesia on teatud religioossest õpetusest kõrvalekalduv usukäsitlus või kehtestatud arusaamadest lahknemine. Keskajal saadeti sageli ketserluses süüdistatud tuleriidale.
Aastatel 1378 – 1417 toimus suur skisma, mis oli katoliku kiriku lõhenemine kaheks ja lõpuks kolmeks kirikuks, millel kõigil oli oma paavst. Lahendus saabus Konstanzi kirikukogul, kui need kolm paavsti kuulutati vastupaavstideks ja uueks paavstiks valiti 1417 Martinus V.