:format(webp)/nginx/o/2017/09/25/7139283t1h1866.jpg)
Maailmas on juba mõnda aega igapäevaselt räägitud tuumaohust, kuna Põhja-Korea ähvardab USAd, kuid ka teisi riike tuumarünnakuga.
Video: USAs oleks ligi 60 aastat tagasi võinud toimuda tuumaplahvatus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuumaoht oli ka külma sõja ajal, kuid on teada olukordi, mil näiteks USA õhujõud on oma riigi kodanikke ohtu seadnud.
USAs Lõuna-Carolinas Mars Bluffi külas oleks võinud üks pere hukkuda, kuna nende maja lähistele kukkus tuumapomm, kuid õnneks ei olnud selles tuumalõhkepead.
USA meedia ja Wikipedia andmetel leidis see juhtum aset 11. märtsil 1958. Siis jäid ellu kaks last, kuueaastane Helen Gregg ja üheksane Frances Gregg, nende vanemad Walter ja Effie Gregg ning vend Walter Jr. Sündmuskohal olid ka üheksa-aastane sugulane Ella Davies.
Kolm tüdrukut olid mängimas majast 180 meetri kaugusel asuvas mängumajas, kuid nad lahkusid sellest enne pommi kukkumist.
Pomm hävitas mängumaja ning kahjustas elumaja ja teisi hooneid, tekitades kümne meetri sügavuse ja 21 meetrit laia kraatri, kuid keegi ei hukkunud. Greggide pere kaebas USA õhujõud kohtusse ja sai kompensatsiooniks 54 000 dollarit, mis tänapäeva vääringus on üle 450 000 dollari.
Uurimine näitas, et pomm kukkus USA B-47E pommituslennukist, mis oli teel Georgiast Savannah õhujõudude baasist Suurbritanniasse, lennates 4,6 kilomeetri kõrgusel.
1958. aastal oli külm sõda käimas ja selles lennukis oli 30-kilotonnine Mark 6 tuumapomm juhuks, kui USA ja Nõukogude Liidu vahel peaks ootamatult sõda puhkema.
Tuumapomm oli kindlat kinnitatud, kuid kapten Earl Koehler andis kaaspiloodile Bruce Kulkale käsu pommi kontrollida. Pommi tuumalõhkepead hoiti lennu ajal eraldi.
Kulka tegi vea, tõmmates vale kangi, mille tõttu pomm kukkus spetsiaalsest hoidikust lennuki põrandale. Ka ilma lõhkepeata oli selle tuumapommil kaal nii suur, et see lükkas luugi lahti ja kukkus Lõuna-Carolinas alla. Kui sellel oleks olnud tuumalõhkepea, oleks aset leidnud ulatuslik katastroof.
:format(webp)/nginx/o/2017/09/25/7139283t1h1866.jpg)
USA pommituslennukite tuumapommidega on veel teisigi ohtlikke olukordi olnud.
Paar aastat hiljem, 24. jaanuaril 1961 süttis Põhja-Carolinas õhus tankimise ajal USA õhujõudude B-52 Stratofortress pommituslennuk, milles oli kaks 3- 4 megatonnist Mark 39 tuumapommi. Kannatada saanud lennuk kukkus alla, üks pommidest jõudis langevarju abil ohutult maale ja uurimine näitas, et see oli plahvatamisele väga lähedal.
:format(webp)/nginx/o/2017/09/25/7139291t1h8f0c.jpg)
Teine pomm kukkus põllule ilma, et oleks aktiveerunud, kuid sellest levis radioaktiivset kiirgust.
USAs Georgias Tybee saare juures leidis 5. veebruaril 1958 aset juhtum, milles B-47 pommituslennuk põrkas õhus kokku F-86 hävituslennukiga. Pommituslennuki meeskond sai käsu tuumapommist vabaneda ja see visati Tybee saare lähedal merre. Pommituslennuki hädamaandumine õnnestus, kuid tuumapommi Mark 15 ei ole seni leitud.
:format(webp)/nginx/o/2017/09/25/7139299t1h1cb1.jpg)
Lisaks neile USA tuumapommi ohuolukordadele on veel teiste riikide sarnased olukorrad, millest enamik on salastatud ja mahavaikitud