:format(webp)/nginx/o/2017/09/22/7126281t1h003d.jpg)
Juba mõnda aega on vandenõuteooria leheküljed, kuid ka peavoolu meedia pasundanud, et 23. septembril 2017 saabub maailmalõpp, kuna müstiline planeet Nibiru, mis kannab nime ka planeet X, põrkab Maaga kokku.
Skeptikud naeravad: millise ajavööndi aja järgi homme maailmalõpp saabub? Ei taha seda maha magada (5)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maailmalõpupaanika külvamise taga on vandenõuteoreetik ja numeroloog David Meade, kes avaldas sel teemal raamatu «Planet X – the 2017 Arrival».
:format(webp)/nginx/o/2017/08/01/6948309t1h9124.jpg)
Meade selgituse kohaselt on maailmalõpustsenaarium ja ka kuupäev kirjas piiblis ning ta soovitas ka ateistidel enne lõppu sellega tutvust teha. Samuti olevat piiblis mainitud salapärast planeeti, mis mängib Maa hävingus põhirolli.
Vandenõuteoreetik tegi arvutusi, kaasates enda sõnul piiblis olevad numbrid, astronoomia ja astroloogia, mis andsid maailmalõpu kuupäevaks 23. septembri 2017. Lisaks olevat maailmalõpu aeg kodeerituna näha ka Egiptuse Giza platoo püramiidides.
:format(webp)/nginx/o/2017/09/18/7114431t1haeb4.jpg)
Skeptikute sõnul on juba aastatuhandeid erinevad «tõekuulutajad» apokalüpsist ennustatud, kuid millegipärast ei ole see saabunud.
:format(webp)/nginx/o/2017/09/22/7126279t1h7d29.jpg)
Sotsiaalmeedias levivad iroonilised kommentaarid stiilis, et täna tuleb võtta, mida võtta annab, sest pärast homset ei ole enam midagi.
«Maailmalõpp on kogu aeg edasi nihkunud ja ikka antakse uusi viimsepäevakuupäevi. Nüüd maailmalõpuks pakutud 23. september ei ole erand. Pühapäeval, 24. septembril saame arvatavalt jälle paanikakülvajate üle naerda,» kirjutati sotsiaalmeedias.
Oli ka neid, kes küsisid, millise ajavööndi aja järgi Nibiru Maaga kokku põrkab.
«Oleks kahju maailmalõpp maha magada ja mitte seda näha,» kommenteeriti.
Astronoomid on üritanud maailmalõpupaanikat vähendada teadetega, et nemad ei ole väga headest teleskoopidest hoolimata meie päikesesüsteemi äärealadel leidnud mitte ühtegi müstilist planeeti, mis võiks Maad või teisi planeete ohustada.
/nginx/o/2017/01/05/6229329t1hf635.jpg)
Vandenõuteoreetikud on veendunud, et 12. planeet Nibiru liigub talle omasel ebatavalisel trajektooril ja Maa satub ta liikumisteele iga 3600 aasta tagant.
Astrofüüsikute sõnul ei ole nad midagi jaburamat kuulnud kui pidevad teated maailmalõpu kohta.
«Vandenõuteoreetikud põhjendavad maailmalõppu suvaliste piiblitekstide abil, mida saab tõlgendada mitut moodi. Juurde on lisatud mingi numeroloogiline hookuspookus, mille abil külvatakse paanikat. Mitte ükski mainekas ja tõsiseltvõetav astronoom ja kosmoseuurija ei ole kinnitanud hävitusplaneediks peetava Nibiru olemasolu. Internet ja sotsiaalmeedia kannatavad kõike, seega saab sinna panna igasugust jama,» teatasid teadlased.
Sajandite jooksul on maailmalõpukuulutajaid olnud sadu. Näiteks 2. – 3. sajandil elanud kristlasest ajaloolane Sextus Julius Afrikanus, kes tegutses Rooma impeeriumi aladel ja ennustas, et maailmalõpp saabub aastal 500 pKr.
Paavst Sylvester I arvas, et maailmalõpp saabub 1. jaanuaril aastal 1000.
Paavst Innokentius III arvas aga, et maailm lõpeb 666 aastat pärast islamivõidukäiku ehk 1284. aastal.
Apokalüpsist ennustas ka Itaalia renessansikunstnik Sandro Botticelli, kes tegi sel teemal 1500. aastal maali «Jõulumüsteerium», tema ennustuse kohaselt oleks maailm lõppenud 1504. aastal.
Saksa prohvet Melchoir Hoffmann arvas, et maailmalõpp tuleb 1533. aastal, kuid jumal päästab umbes 140 000 inimest, kes hakkavad uut maailma looma. Enne seda ilmutab Jeesus end Strasbourgis.
Tuntud teoloog ja protestantismi rajaja, sakslane Martin Luther oli veendunud, et maailm saab otsa millalgi 1600. aasta paiku.
:format(webp)/nginx/o/2017/09/22/7126277t1h73af.jpg)
Kuulus itaallasest meresõitja ja maadeuurija Christoph Kolumbus, kes saabus 1492. aastal Uude maailma, Kariibi mere saartele, arvas et maailmalõpp leiab aset 1658. aastal. Kolumbuse teooria kohaselt lõi jumal Maa 5343. aastal eKr ja tsivilisatsioon kestab umbes 7000 aastat ning seega peaks maailm lõppema 1658.
:format(webp)/nginx/o/2017/09/22/7126275t1h73df.jpg)
Rootsi teadlane Emmanuel Swedenborg oli veendunud, et piiblilood maailma hukust saavad teoks 1757. aastal. Ta lõi swedenborgianismi nime kandva filosoofiavoolu ja kirjutas hauatagust elu käsitleva raamatu «Paradiis ja põrgu».
:format(webp)/nginx/o/2017/09/22/7126267t1h0d55.jpg)
Alates 19. sajandist suurenes maailmalõpuennustajate arv, kuna ajalehtede abil sai oma ideid paremini propageerida kui varasematel sajanditel.
20. sajandil on paanikat aidanud külvata raadio, televisioon ja internet. 21. sajandil aga eelkõige sotsiaalmeedia, mida kasutavad paljud end prohvetiks pidajad.
Wikipedia andmetel on alates 1960. aastate algusest peaaegu iga järgnevat aastat pakutud välja maailmalõpuna.
Naeru alla sattusid ameeriklasest evangelisti Harold Campingi maailmalõpukuulutused, kuna ta kogu aeg korrigeeris kuupäevi.
:format(webp)/nginx/o/2017/09/22/7126285t1hacfa.jpg)
Esmalt pakkus ta, et apokalüpsis saabub 6. septembril 1994, siis 29. septembril 1994 ja lõpuks 6. oktoobril 1994, kuid midagi ei juhtunud ning siis 31. märts 1995. Kamping suri 15. detsembril 2013 ja tal jäi maailmalõpp nägemata.
Väga palju oli neid kurja ennustajaid, kes pakkusid maailmalõpuks 2000. aastat ja selle aasta erinevaid kuupäevi.
Venemaa viimase tsaari Nikolai II õukonnas tegutsenud müstik Grigori Rasputin arvas, et maailmalõpp saabub 23. august 2013.
:format(webp)/nginx/o/2017/09/22/7126283t1h58a3.jpg)
Kanada filosoofi, praegu 77-aastase John Leslie ennustuse ja arvutuse kohaselt peaks elu meie planeedil lõppema 11 120. aastal.
Teadlaste arvates võib maailmalõpp tõesti millalgi saabuda ja see tuleb siis, kui meie süsteemi täht Päike kustub. See võib juhtuda umbes 5 000 000 000 aasta pärast.
/nginx/o/2017/07/07/6867797t1hc978.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/04/26/6593173t1h4f14.jpg)