Nike

Meteoroloogid: viienda kategooria orkaanis olemine on nagu sõitmine kihutava auto katusel

Orkaan Maria lennutas objekte

FOTO: Carlos Garcia Rawlins/Reuters/Scanpix

Kariibi merel asuvaid saari ja USA kagurannikut on sel orkaanihooajal tabanud juba mitu võimsat orkaani, millest osa on olnud kõige kõrgema ehk viienda kategooria orkaanid. Teatatud on suurtest hävingutest ja inimeste hukkumistest.

USA meedia edastas, et orkaan Irma lõhkus Briti Neitsisaartel näiteks miljardäri Richard Bransoni villa talle kuuluval Neckeri saarel, samuti teatasid mitmete saareriikide juhid, et orkaan hävitas seal kõik, mida raha eest osta saab.

Samasugust hävingut külvab ka nüüd Kariibi merel liikuv orkaan Maria, mis jättis Puerto Rico täielikult elektrita. 

Richard Bransoni kannatada saanud villa Neckeri saarel (Caribbean Buzz Helicopters via AP)

FOTO: Caribbean Buzz Helicopters/AP

Meteoroloogide teatel on viienda kategooria orkaan väga ohtlik, kuna tuule kiirus võib selles ulatuda 250 kilomeetrini tunnis ja üle selle.

«Sellises orkaanis olemine on nagu sõitmine auto katusel, mis kihutab kiirusega 250 kilomeetrit tunnis. Tuule kiirus on selline, et rebib ja lõhub kõike ettejuhtuvat. Inimestel tuleks kindlati varjuda, et mitte elu kaotada. Tuule poolt maapinnalt õhku tõstetud lahtised objektid liiguvad nagu mõnes ulmefilmis, kuid tegelikult on see reaalsus. Suureks ohuks on ka paduvihm ja üleujutused,» teatasid meteoroloogid.

Orkaan Maria lennutas objekte

FOTO: Carlos Garcia Rawlins/Reuters/Scanpix

Orkaani diameeter on tavaliselt 400 – 800 kilomeetrit ja selle keskel oleva silma läbimõõt keskmiselt 100 kilomeetrit. Kui silmas on võib olla tuulevaikus, siis kaugemal puhuvad väga tugevad tuuled.

NASA satelliitpilt orkaan Mariast

FOTO: JOSE ROMERO/AFP/Scanpix

Orkaanide ja troopiliste tormide juures on huvitavaks faktiks see, et neid tekib nii põhja-kui lõunapoolkeral, kuid mitte ekvaatori lähistel.

Lõunapool tekkivad orkaanid ei liigu põhjapoole ja vastupidi, kuid nende tekkemehhanism on sarnane.

Siiski on teada üksikuid juhtumeid, milles orkaan on liikunud Atlandi ookeanilt Vaiksele ookeani suunas, kuid Kesk-Ameerika maakitsusele jõudes on orkaani jõud raugenud.

«Troopilise tormi tekkimiseks on vaja vähemalt 26-kraadist merevett. Sellisest pinnaveest ei piisa, vaid see peab ulatuma mitme meetri sügavusele. Tugeva tuule tekkides hakkab soe ja jahe merevesi segunema, kuid tormi tekkimiseks peab pinnavesi säilitama soojuse. Oma rolli mängivad troopilise tormi tekkel ka atmosfääri ülakihtides olevad äikesepilved, millest vabaneb energiat. Tekib troopiline madalrõhkkond, millest areneb troopiline torm ja lõpuks orkaan. Orkaanihooaja alguses tekib  orkaane eelkõige Atlandi ookeani põhjaosas Kariibi merel, hiljem aga Aafrika ranniku juures,» jagasid meteoroloogid selgitusi.

Orkaan Irma Puerto Ricos

FOTO: Carlos Garcia Rawlins/Reuters/Scanpix

Orkaanide ennustamiseks kasutatakse satelliitpilte, kuid orkaani liikumisteekonda on siiski raske ennustada.

Kliimateadlaste sõnul tulevikus orkaanid sagenevad ja on võimsamad, sest ookeaniveed on kliimamuutuse tõttu muutunud aina soojemaks.

Troopilises madalrõhkkonnas ulatub tuule kiirus kuni 62 kilomeetrini tunnis, troopilises tormis kuni 116 kilomeetrini tunnis, esimese kategooria orkaanis kuni 152 kilomeetrini tunnis, teise kategooria orkaanis kuni 176 kilomeetrini tunnis, kolmanda kategooria orkaanis kuni 208 kilomeetrini tunnis, neljanda kategooria orkaanis kuni 245 kilomeetrini tunnis ja viienda kategooria orkaanis 250 kilomeetrini tunnis ja üle selle. 

Orkaan Maria järgne vaatepilt Puerto Ricos

FOTO: Carlos Giusti/AP/Scanpix

Orkaan Maria hävitustöö

FOTO: Carlos Garcia Rawlins/Reuters/Scanpix