/nginx/o/2011/04/26/565772t1h521f.jpg)
Tallinnas Eduard Vilde muuseumis avaneb 2. mail õrn ja naiselik näitus pruudilooridest "Looriga ja loorita".
Mõrsjaloorid jõuavad näitusele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näitus keskendub pruudiloori kandmistavadele ja looriga seotud uskumustele Eestis. Näitus annab ülevaate mõrsjalooriga seotud traditsioonidest, nende kujunemisest ja muutumisest Eduard Vilde eluajast, 20. sajandi vahetusest, tänapäevani välja.
Näitus on ühtlasi austusavaldus Linda Jürmann Vildele, Eduard Vilde kauaaegsele elukaaslasele, abikaasale ja omas ajas väga julgele ning emantsipeerunud naisele.
Eesti naise peakate – linik, rätik, müts või tanu – oli algselt märk neiu siirdumisest abielunaise seisusesse. Vanarahva kombe kohaselt tohtisid ainult vallalised tütarlapsed käia paljapäi. Peakatte mõte oli kaitsta mõrsjat pahade vaimude eest. Alles hiljem kujunes peakattest – loorist – puhtuse ja süütuse sümbol.
Kui eestlaste uskumused välistasid pruutkleidi isetegemise, siis mõrsjaloori on pruut ajast aega võinud ise valmistada või kanda vanematelt ja sugulastelt päranduseks saadud loori. Omaaegne moeajakiri Siluett sisaldas 1965. aastal peale kandmisõpetuse lõikelehte pruudiloori valmistamise lõigetega. Kalleid käsitsi tehtud pitsloore pärandati vanasti emadelt tütardele.
Tänapäeval ei ole siiski karta, et pruudiloori kandmise võimalus kaduma kipub. Uuringud näitavad, et Eesti ühiskonnas hinnatakse abielu kõrgelt, sest see toetab traditsioonide püsimist ja on kõige parem viis partnerile oma pühendumust tõestada.
Pruudiloorid, pulmapildid, vanad filmilõigud ja tänapäevaste inimeste arvamused, loorilood, pulmalaulud, pulmatort, lillelõhn ja palju muud on koondunud pulmateemaliseks pruudiloori näituseks.
Näituse ajal on tulevased pruudid teretulnud pidama muuseumis tüdrukute õhtut. Selle tarvis pakub muuseum eraldi tüdrukute õhtu paketti, mis koosneb näituse vaatamisest, nõuannete kuulamisest partneri valiku tegemisel (aastast 1924) ning koos sõbrannadega looriga pruudipärja valmistamisest, mille järgmisele õnnelikule abiellujale pulmapeol maha mängida saab.
Näituse idee autor ja koostaja on Piret Meos, kujundaja Andrei Kormašov, toimetaja Elinor Taluste.
Näitus "Looriga ja loorita" jääb avatuks 20. juulini.