Zooloogide sõnul käituvad bonobod ehk kääbusšimpansid (Pan paniscus) saaki jahtides nagu kiskjad.
Kääbusšimpansid käituvad jahtides nagu kiskjad
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
21. oktoober 2008, 14:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimesega geneetiliselt väga sarnast bonobot on seni peetud rahumeelseks loomaks, kirjutab AFP.
Teadlaset kinnitusel võivad kääbusšimpansid jahti pidades väga julmaks muutuda ning ettearvamatult käituda.
«Bonobode gruppe juhivad emasloomad ja karjas ei ole kindlaid emas- ja isasloomade paare. Kääbusšimpanside kogukonnas võib näha varajaste inimeste kogukonna jooni. Selle liigi esindajad söövad liha ja peavad jahti,» laususid teadlased.
Saksa zooloogid Gottfried Hohmann ja Martin Surbeck jälgisid Kongos Salonga rahvuspargis bonobode jahiretki.
«Bonobod jahtisid võistleva ahvidegrupi isendeid. Nad hiilisid puu alla, ootasid seal haudvaikuses õiget hetke ning siis ronisid kiiresti puu otsa,» sõnasid teadlased.
Kääbusšimpanside saagiks langes kolm väikest ahvi.
«Saagi kätte saanud, nad isegi ei tapnud neid korralikult, vaid asusid kohe sööma,» lausus Hohmann.
Ta lisas, et isased ja emased bonobod peavad koos jahti, kuid emased ei taha saaki teistega jagada.
«Varem oldi arvamusel, et kääbusšimpansid ei ole koostööks võimelised ning on üsna rahumeelsed,» lisas Atlanta Emory ülikooli teadlane Frans de Waal.
De Waali sõnul ei üllatanud teda see, et bonobod võivad vahel kiskjate moodi käituda ja julmad olla.